/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/08/09/701664t1h00e3.jpg)
Vene Keele Õpetajate Seltsi juhatuse liige Malle Ling leiab, et õpilaste kehva vene keele oskuse taga on motivatsiooni puudumine, kuid seda ei põhjusta mitte kool, vaid ühiskonna hoiak.
Õpetaja: õpilastel puudub vene keele õppimiseks motivatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ling tõdes, et tema pole rahul vene keele õpetamisega Eesti koolides.
«Motivatsiooni puudus on millegipärast väga suur ja õpilaste hulgas ei peeta seda üldse oluliseks,» leidis õpetaja. «Seda ma ei julge arvata, et see tuleb koolist, vaid ma arvan, et see tuleb ühiskonnast.»
Lisaks on põhjuseks vähene vene keele tundide arv. Põhikoolis õpitakse vene keelt võõrkeelena vaid kolmel tunnil nädalas, gümnaasiumis reeglina 2-3 tundi nädalas. Lingi hinnangul saab nii väikese tundide arvuga heal juhul selgeks ainult põhiasjad.
«Inglise keel tungib ikka väga tugevalt peale ja seda on meie inimesel oluliselt kergem õppida,» sõnas Ling. «On keskkondi, kus vene keelt üldse ei kuulegi ja see on väga suureks takistuseks. Neil, kes puutuvad venelastega kokku, pole väga suuri probleeme.»
Lingi sõnul üritab tema õpilasi motiveerida rääkides, kui tähtis on vene keel tööelus ja seda eriti Tallinnas. «Endiste õpilaste sõnul on see osutunud väga suureks plussiks töökoha saamisel,» tõi ta näiteks.
Eelmisel nädalal kritiseeris Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio vene keele õpetamist Eesti koolides, tuues näiteks, et lastele õpetatakse sõnu, mida argielus vaja ei lähe.
«See oleneb koolist,» vastas Ling kriitikale. «Mina püüan õpetada baaskeelt, et inimene saaks hakata edasi minema ja ei peaks igapäevasõnu hakkama kusagilt mujalt õppima.»
Ling lisas, et kui praegu aitab õpilast kodus vene keele õppimisel lapsevanem, siis nüüd on peale tulemas põlvkond, kus ka vanemad enam seda keelt ei räägi.
Vene keele õppimist alustatakse kuuendast klassist. Gümnaasiumis ei pruugi õpilased aga vene keelt üldse õppida, sest see oleneb koolist ja õpilase valikutest.
«Kui vene keele õpet saaks alustada varem, oleksid ka tulemused paremad,» kinnitas Ling. «Mina olen seda meelt, et prantsuse, saksa ja vene keel peaksid olema enne ja siis peaks tulema inglise keel.»