Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

National Geographicus ilmub eesti autori fotolugu händkakust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
National Geographicu esikaas.
National Geographicu esikaas. Foto: National Geographic

Ajakirja National Geographic juunikuu numbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotolugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotoseeria nii esinduslikus väljaandes ilmub.

Začeki fotoseeria, mis kannab pealkirja «Armulugu händkakuga» («A love affair with the Ural Owl»), ilmub 34 keeles üle ilma, sh Eestis, teatab väljanne. Sven Začek ütles, et National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus ja tema unistus täitus tänu händkakkudele, keda pildile püüdes veetis ta metsas kolm aastat.

«Põnevaks teeb selle loo fakt, et händkakku peetakse kõige vihasemaks pesakaitsjaks, kes ründab ägedalt kõiki lähedusse tikkujaid. Minul aga tekkis ühe kakupreiliga erakordselt usalduslik pikaajaline suhe, mis kahjuks lõppes pärast metsaraie algust kakupesa läheduses,» rääkis ta.

Kaheksa pilti 40 000st

Začeki sõnul pildistas ta kakuloo jaoks kokku umbes 30 000-40 000 fotot, millest esitas ajakirja toimetajatele oma valiku – 150 pilti. Lõppvalikusse jäi kaheksa pilti, mis moodustavad tervikliku fotoloo. National Geographicut hindab Začek maailma loodusajakirjanduse vaieldamatuks tipuks. «Minu jaoks on NG-s esikohal foto, kuid sisu on sama tähtis – pole ju üht ilma teiseta. Mulle meeldib, et ajakirjas leidub pilte eri tasemega vaatajale,» lisas ta.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul on tegemist olulise sündmusega, et National Geographicu veergudele jõudis Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu ühest uhkest metsaelanikust – händkakust.

«Selleks, et kaunis modell kaadrisse jõuaks, tuli fotograafil teda kaua erakordse kannatlikkusega jälgida. Loodetavasti leiame piltniku eeskujul oma kiirete linnastunud elude kõrvalt aega näha puude taga, vahel, peal, sees ja all nendega seotud elu – tervikut, mis kokku moodustab metsa. Ehk suudame nõnda tajuda, kui haprad on looduses liikide vahelised suhted ning kui tähtis on seepärast näha metsas enamat kui pelgalt puiduressurssi,» rääkis ta.
 

Tagasi üles