Lennusadama räämas lähiala korrastamine venib

Lennusadama ümbrus. Illustratsioon: Graafika: PM

11. mail avati suure pidulikkusega Lennusadam ja ainulaadsed vesilennukite angaarid, kuid pole sugugi selge, millal saab viisaka väljanägemise ka sadamat ümbritsev ala.

Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse osakonnajuhataja Peep Moorast selgitas, et kehtestatud detailplaneering hõlmab Lennusadamat, selle kõrval olevat tühermaad ja merekindlust ehk Patareid.

Tühermaa kuulub riigile ning kui Rein Lang oli justiitsminister, käis ta välja idee, et sinna võiks kerkida justiitspalee. Samas kõrval asub veel üks maatükk, kuhu detailplaneeringu järgi tohib ehitada ärihooned. Võimaliku õiguspalee ja vesilennukite angaaride vahele peaks hoonestuskava järgi tulema avalik väljak.

Tühermaa veel ei kao

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm kinnitas, et praegu pole veel otsustatud, mida sellele riigimaale rajama hakatakse ning millal võiks ehitamine alata. Justiitspalee oli vaid üks võimalik idee, seega lähiajal ei kao tühermaa kuhugi.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on Lennusadama renoveerimisel läbitud kaks etappi, kuid ees ootab veel kolmas. Selle teoks tegemine seisab rahastamise taga. Nimelt ootavad vesilennukite angaaride kõrval kordategemist vana kasarmu- ja staabihoone, rajada tuleb ka jahisadam ning majade vahele on planeeritud laste mänguväljak.

«Plaanid meil on, aga kas lootust ka on, seda ma ei tea,» kurtis Dresen. «Detailplaneering on ju kehtestatud ning kasarmu- ja staabihoone on seotud Lennusadama kui tervikuga. Eskiisprojektidki on tehtud. Peale selle tuleb ka sadamas viimased tööd lõpetada.»

Järgmisel nädalal saab Dresen kokku RKASi juhtivate ametnikega ning siis räägitakse sellest, kas muuseumil on võimalik tulevikus euroraha kasutada. Praegu veel täpset selgust pole. RKAS on kogu Lennusadama ala omanik.

Dreseni sõnul oleks kahe kordategemist ootava hoone ruume meremuuseumile vaja, sest sinna saaks rajada erinevaid töökohti ning praegu on puudu ka seminaride ja konverentside korraldamise koht. Samuti oleks vaja ruume tulevase jahisadama teenindamiseks.

Murelik oli Dresen ka sellepärast, et mööda Kalaranna tänavat ei saa praegu Lennusadama juurde sõita. Niisugune võimalus tuleks kindlasti luua ning linnavalitsus võiks sellele tõsiselt mõelda.

Peep Moorast ütles, et Kalaranna tänav hakkab tulevikus kulgema mööda kultuurikilomeetrit kuni Tööstuse tänavani. Kalaranna tänava pikenduse projekteerimine käib, kuid projekti ei saa enne lõplikult valmis teha, kui kõik tänava äärde jäävad detailplaneeringud on kehtestatud.

Veel valmistavad Lennusadama rahvale peavalu Küti 17c kinnistul asuvad garaažid ning sinna kogunenud kola. Tegemist on eravaldusega, mis kuulub garaažiühistule. Dreseni sõnul ei ole ta seal viimasel ajal mingit tegevust märganud ning väravate ees ripub suur tabalukk.

Teisele poole Lennusadamat jääva Patarei kompleksi on RKAS järjekordselt kolme miljoni euro suuruse alghinnaga enampakkumisele pannud. Eelnevatel kordadel on merekindlus müümata jäänud, kuigi hind oli madalam.

Idnurme sõnul on seekord lootust rohkem, sest huvilisi on käinud Hispaaniast, Hollandist, Venemaalt ja isegi Tšiilist. Patarei on 70 protsendi ulatuses äri-  ja 30 protsendi ulatuses üldkasutatav hoone ning seal kehtivad muinsuskaitse eritingimused. Pakkumised tuleb esitada 19. juuniks. Jääb vaid loota, et leidub ostja, kes lagunenud Patarei renoveerib ning räämas ala korda teeb.

Merekindlusest linna pool asub mere ääres järgmine tühermaa, kuhu Pro Kapital tahab rajada Kalasadama elurajooni. Kalamaja elanikud on aga kindlalt selle vastu, et mereäär suuri korterelamuid täis ehitataks. Vaidlused on käinud juba aastaid ning lõppu pole näha. Seetõttu võib ka see tühermaa veel pikaks ajaks alles jääda.

Moorasti sõnul pole aga hullu midagi, sest veepiiri ja esimeste elamute vahele peab igal juhul jääma 25 meetrit, kuhu rajatakse rannapromenaad. Linnaplaneerimise amet on arendajale seadnud ka nõude, et pärast planeeringu kehtestamist on vaja korraldada avalik arhitektuurikonkurss.

Noblessneri uus elu


Lennusadamast Kopli poole jääb BLRT Grupile kuuluv praegu kinnine Noblessneri kvartal, kuhu on kavandatud korterelamud ning äri- ja büroohooned, samuti jahisadam.

Seda detailplaneeringut alles menetletakse. Väike tõrge on Moorasti sõnul tekkinud just Kalaranna tänava väljaehitamisega. Läbirääkimised käivad nimelt rahastamise üle – BLRT Grupp peaks ka oma panuse andma, kuna tänav on Noblessneri kvartalile vajalik.

Noblessneri kvartali arendustegevust kaua aega juhtinud Algerd Andruškevitšus kinnitas, et BLRT Grupp on nõus Kalaranna tänava rajamises rahaliselt osalema ning vastav kinnitus linnale ka esitati, kuid pärast seda on olnud vaikus.

OÜ Noblessner arendusjuht Marko Noormets selgitas, et arendustööd ajaloolises tööstuskvartalis käivad. Kontserdikohana kuulsust kogunud Noblessneri valukoja vastas asuvasse kahekorruselisse hoonesse kujundatakse loomemaja. Eskiisprojekt on kinnitatud ning ehitustöödega tahetakse alustada septembris, et järgmise aasta aprillis lõpule jõuda.

Samuti on kavas kiiresti areneva Peetri jahisadama kõrval alustada ühes vanas hoones jahtklubi rajamist. Sinna peaksid tulema restoranid, galerii ja ka konverentsiruumid, kuid võimalike rentnikega ei ole veel ühtegi lepingut alla kirjutatud.

Noormetsa sõnul on järgmisel aastal kavas hakata Noblessneri vanadesse tööstushoonetesse ehitama eksklusiivseid kortereid, kust avaneb ilus vaade merele.

Selle suve eesmärk on aga see, et Noblessneri kunagisse täiesti kinnisesse kvartalisse pääseks nii kultuurikilomeetrilt, Lennusadama poolt kui ka Tööstuse tänavalt. «Tahame kunagise tolli- ja kinnise ala linnarahvale avada,» ütles Noormets.