/nginx/o/2012/05/21/1115478t1hf18f.jpg)
NATO tippkohtumisel Chicagos otsustasid NATO riikide valitsusjuhid ja riigipead pikendada Balti õhuturbemissiooni tähtajatult.
NATO tippkohtumisel pikendati tähtajatult Balti õhuturbemissiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega otsusega kinnitab NATO Balti riikidele pühendumust kollektiivkaitse põhimõtte täitmisele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
«Balti õhuturbemissioon on hea näide NATO liikmesriikide targast ühisest tegutsemisest. Selle otsusega vabastatakse vahendid, mida Balti riigid saavad panustada teistesse NATO tegevustesse,» sõnas peaminister Ansip.
Ansipi sõnul on Põhja-Atlandi alliansi ühtekuuluvuse aluseks tugev transatlantiline side. Selle sideme tugevdamiseks tuleb aga ka Euroopal näidata, et ta on usaldusväärne partner panustades kaitsevaldkonda ka rasketel aegadel.
«Suhted Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on tugevad. Ühendriikide jätkuv pühendumus olla kohal Euroopas on julgustav ning me oleme kindlad, et see suhe jääb Ameerika Ühendriikidele esmatähtsaks,» sõnas peaminister kohtumisel NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega.
Tema sõnul peab selle koostöö tugevdamiseks ka Euroopa panustama enam kaitsevõime arendamisse ja operatsioonidel osalemisse. Selleks peame investeerima kaitsevaldkonda ka rasketel aegadel. «Me peame meeles pidama, et allianssi kõrval on riike, kes ei kahtle oma kaitsekulude kasvatamise vajaduses. Me kõik oleme leppinud kokku, et 2% meie sisemajanduse kogutoodangust on minimaalne tase, et säilitada NATO positsioon rahvusvahelise julgeoleku nurgakivina,» sõnas ta. Ansip tõi seejuures näiteks, et 2012.aastal investeerib Eesti kaks protsenti SKT-st kaitsevaldkonda.
«Eesti usub alliansi tulevikku ning on valmis investeerima julgeolekusse,» sõnas ta. Peaminister Ansipi sõnul on see investeering vajalik meie oma riigi ja inimeste turvalisuse tagamiseks.
Seejuures soovib Eesti näha NATO-t järgneva kümne aasta jooksul arendamas oma struktuuri, varustust ja koostalitusvõimet. Senisest enam tuleb peaminister Ansipi hinnangul pöörata tähelepanu ka küberkaitse valdkonnale ning ambitsioonid selles valdkonnas ei tohiks olla tagasihoidlikud. Aastaks 2020 peaks NATO olema moodne hästi varustatud ning tugeva väljaõppega jõud, mis suudab koos tegutseda igas keskkonnas ning reageerida igale kriisile alliansi territooriumil.