Tallinna Lennujaam võõrustab nädala pärast Euroopa aasta lennundusfoorumit ning 800 lennujaamade ja lennufirmade esindajale korraldatakse minikontsert Tallinna lauluväljakul.
Laulame end lendu!
Ettevõte saatis kooriühingu kaudu kooridele teele kutse «Laulame end lendu!» ja sellele on juba vastanud üle 1500 laulja üle Eesti.
«Ei ole hilja end veel kirja panna – me tahaks, et koorilauljaid tuleks veel ja veel,» innustas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Ta lisas, et nii suurt rahvusvahelist üritust nagu «Routes Europe 2012» korraldatakse Eestis üliharva.
«Toome siia 800 otsustajat, kellest sõltub, kas Tallinna lennuliine avatakse või suletakse,» rääkis Sakkov. «Teeme üritusel kõik selleks, et Eestist jääks osalejaile kustumatu mulje ning tekiks vastupandamatu soov Tallinna kui lennusihti arendada.»
Koorihooaja lõpulaulud
Külalistele esitamiseks on välja valitud kolm traditsioonilist laulupeolaulu: «Koit», «Kaunimad laulud» ja «Põhjamaa».
«Lauljad saavad aru, et see esinemine on eelkõige aateline tegevus, et seda on vaja meie lennujaamale ja meile kõigile, kes aeg-ajalt kuhugi lendavad,» vastas üks minilaulupeo dirigente Raul Talmar. «Miks me ei peaks oma oskust näitama ja laulma, kui on keegi, kes kuulda soovib.»
Tallinna-reisi võtavad ette isegi Käina gümnaasium; 36 tütarlaste ja noortekoori lauljat.
«Lastele on see meeldiv punkt kooliaasta lõpuks ja vahel on vaja Hiiumaalt ka välja saada,» ütles koorijuht Heli Lindmäe. «Sättisime nii, et vajalik ja huvitav oleks ühendatud, ning käime enne õhtust laulmist Ahhaa-keskuses vaatamas näitust «Helisev füüsika».
Kauged külalised lähevad pärast kontserti lauluväljaku ruumidesse õhtusöögile, aga lauljatele pakub Tallinna Lennujaam pärast ühislaulmist hernesuppi. Laulukaare all tehakse ka suur ühendkoori pilt, mis hiljem lennujaama üles seatakse.
Kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner rõhutas, et tegu ei ole laulupeo demoesituse ega ka taskulaulupeoga. «Lauldakse ju ainult kolm laulu, aga see üritus on kooridele hea võimalus lauluväljakule hooaega lõpetama tulla,» ütles ta.
Tanner tuletas meelde, et Jaapani keisripaarile korraldati viis aastat tagasi lauluväljakul 5000 lauljaga korralik 50-minutiline kontsert. Laulupeotunnet pakkusid eesti koorilauljad ka pool aastat varem Tallinna väisanud Suurbritannia kuninglikule paarile – neile toimus külmal sügispäeval tuhandete lauljatega kontsert Raekoja platsil.
Külalistele lauluväljakul laulmise ideed on veelgi edasi arendanud Tallinna kommunaalamet, kes võõrustab 7. juunil ülemaailmse linnainseneride assotsiatsiooni Helsingi suurüritusel osalejaid. Kolmepäevasest linnainseneride suurfoorumist osavõtjad väisavad üheks päevaks Tallinna.
Neile külalistele, umbes 350 mehele-naisele üle maailma on saadetud kahe laulupeolaulu – «Üksteist peab hoidma» ja «Kungla rahva» – noodid ja Nooruse koor Talmari eestvõttel laulis need ka häälerühmade kaupa linti.
Nende kahe suurürituse külalised pole aga sugugi ainukesed, kes laulukaare all lisaks arhitektuuri vaatamisele ka laulu on kuulda saanud.
Talmar on Nooruse kooriga turismifirmade kutsel juba mitmel suvel väikesi koorikontserte andmas käinud, peamiselt saksa turistidele. Suurte pidude dirigendi kinnitusel kõlab isegi vaid 20 lauljaga laul kaare all ilusti.
«See on alati väga lõbus ja turistid saavad reisilt kaasa sellise väikese mälusuveniiri,» lausus ta. «Soovitan kuulajail kujutleda, kuidas iga laulja asemel on suurel peol väljas 1000 lauljat, ning räägin juurde ka meie laulupidudest ja laulvast revolutsioonist.»
Omal algatusel kaare alla
Need Talmari koori esinemised on veel erand, aga ta usub, et seda võiks rohkem teha. See on koorile võimalus esinemise eest ka koorikassasse veidi raha teenida.
«Rahvatantsijad on selles mõttes aktiivsemad olnud,» viitas Talmar rahvatantsijate tavalisele turistidele esinemise praktikale.
Tallinna Lauluväljaku direktori Riho Rõõmuse sõnul pole harv seegi, kui mõni tema töötajaist tuleb ja kutsub kolleege: tulge, kuulake, mingi seltskond laulab kaare all nii ilusti!
«Kevadel kooliekskursioonide ajal kostab laulmist kõige enam,» nimetas ta ning rõõmustas, et muusikaõpetajad leiavad üha enam üles ka mullu seoses Tallinna kui kultuuripealinnaga lauluväljakule ehitatud Cromatico kõlakoja.