/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/01/10/908552t1h0949.jpg)
Justiitsministeerium kaalub, kas kustutada perekonnaseadusest punkt, mis lubab alaealistel kohtu loal abielluda.
Ministeerium kaalub alaealiste abiellumisõiguse kaotamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on Eesti perekonnaseaduses kehtivat vähemalt 15-aastaste õigust abielluda põhjendatud sellega, et kui alaealine on rase või juba saanud lapsevanemaks, võib ta soovida sellega seoses ka abielluda. «Samas ei anna abiellumise jaoks teovõime laiendamine alaealisele siiski õigust oma last esindada, enne kui ta on ise täisealiseks saanud,» seisab justiitsministeeriumi analüüsis perekonnaseaduse rakendusprobleemidest.
«Lisaks ei ole tänapäeva ühiskonnas laste saamine väljaspool abielu enam ammu erandlik ja taunitav, vaid pigem tavapärane nähtus. Seetõttu on alaealisele isikule abiellumisõiguse andmise vajalikkus kaheldav,» seisis analüüsis.
Samuti on alaealiste abiellumisõiguse tõttu Eestile korduvalt etteheiteid tehtud seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni mittejärgimisega. «Lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta koostatud Eesti aruande arutamisel tekkis viimati 2011. aasta novembri keskpaigas probleem liiga madala abiellumisea tõttu. Eestit kritiseeriti põhjusel, et siin võib juba 15-aastaselt abielluda, kuigi see on lapse õiguste konventsiooni kohaselt veel lapseiga. Eesti põhjendusi sellise regulatsiooni õigustuseks ei peeta rahvusvahelisel tasandil kuigi veenvateks,» märkis analüüs.
Ka statistika näitab, et alla 18-aastaseid abiellujaid väga vähe ning neid jääb iga aastaga vähemaks, mis suurendab ministeeriumi kahtlusi sellise regulatsiooni vajalikkuses.
Notarite koda märgib aga ministeeriumile esitatud seisukohas, et toetab alaealiste abiellumisõiguse säilimist. «Arvestada tuleks eelkõige alaealise ja tema lapse huve ning õigust sündida ja kasvada täisväärtuslikus perekonnas, kus vanemad on omavahel abielus, juhul kui alaealine lapsevanema saab aru abielu tähendusest eelkõige oma arengutaseme tõttu. Samas tuleb iga juhtumit eraldi vaadelda ja eelkõige lähtuda alaealise enda huvidest ning seadusega abiellumise õiguse äravõtmine peaks olema rohkem põhjendatud,» kirjutas Notarite koda, kes ei pidanud piisavaks põhjendust, et väljaspool abielu laste saamine on pigem tavapärane nähtus.
«Küsimus on, kas seda kogu aeg olemas olnud õigust on ikkagi vaja või mitte. Tahame kindlasti enne kuulda arvamusi, mitte ei pea tõttama seda muutma,» sõnas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juht Indrek Niklus.
«Justiitsministeeriumil väga selget arvamust ses osas ei ole, oleme valmis muudatusteks. Aga teisalt on õiguslik stabiilsus ja kindlus ka väärtus omaette, meie ühiskond on sellega harjunud, kuid me peame ka mõtlema, millist signaali anname sellega rahvusvahelistele organisatsioonidele,» lisas Niklus. «ÜRO lastekaitse konventsioon on öelnud, et kui riik määrab kellegi lapseks, ei peaks neil olema abiellumisõigust,» lisas ta.