Perekonnaseadust asuti põhjalikumalt kohendama

Perekonnaseadus vajab ülevaatamist. Foto: SCANPIX

Justiitsministeerium tahab järgmise aasta alguses tulla välja praeguseks poolteist aastat kehtinud perekonnaseaduse parandusettepanekutega.

Ministeerium saatis aasta algul kohtute, notarite, advokaatide ja teiste osapoolte esindajatele perekonnaseaduse rakendusprobleemide põhjaliku analüüsi, milles vaatles nii selle laiemaid, põhimõttelisi küsimusi kui pisivigu. Nüüd oodatakse tagasisidet.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juht Indrek Niklus ütles, et perekonnaseaduse rakendusprobleemide analüüsile kogutud vastustega hakatakse tõsisemalt tegelema sügisel. «Kui ministeeriumi väljapakutud lahendused sobivad, läheme sellega edasi, kui kellelgi on aga tõsiseid vastuväiteid, peame läbi mõtlema, kas need on põhjendatud. Kui see on tehtud, siis ehk järgmise aasta alguses saab eelnõuga välja tulla.»

«Seal on palju tundlikke teemasid – näiteks kohtu nõusolek eestkostetava lapse varaga tegelemiseks, mille osas on palju erinevat praktikat ja lahendusvariante,» sõnas Niklus. «Kindlasti tekitavad vaidlusi ka hooldusõiguse teemad – millal mis juhul ja mis tehingute puhul on vaja mõlema vanema nõusolekut, mille puhul pole mitte,» tõi Niklus näiteid.

Analüüsis käsitletakse abielu lahutamisel tekkinud küsimusi ühisvara ja varalahususega ning varajagamise temaatikat, sugulusest tulenevate õiguste ja kohustustega seotult laste ülalpidamiskohustust ning lapsendamist, lisaks eestkostega seoses tekkinud problemaatikat.

«Võib juhtuda, et muudatustest lõpuks mõni valdkond üldse välja jääb, kui jõutakse järeldusele, et see eeldab põhjalikumat diskussiooni. Meie eesmärk on praeguse seaduse rakendusprobleemid kõrvaldada, mitte minna selle alustalade kallale,» ütles Niklus.

Samas eestkostetava varaga tehtud tehingute tõendamisel tekkinud probleemistikku käsitleb parlament juba praegu eraldi eelnõuna.

Niklus ei pidanud seda ebatavaliseks, et nii värske seaduse praktiliste küsimustega juba tegelema peab. «Kui vaatame ka teisi lähiajal vastu võetud suuremahulisi seadusi, siis näiteks ka pärimisseadusele järgnes pooleteise aasta möödudes selline kohendamine. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku puhul tehti sama. See on paratamatu, sest alles seaduse rakendamisel saab teada, kuidas üht või teist sätet mõistetakse – kui seda mõistetakse viisil, mis pole olnud seadusandja eesmärk, on seda vaja muuta. Või kui seadusest ei saada ühtmoodi aru ja see tekitab segadust.»

Küsimusele, miks juba kohe seadust nii arusaadavalt kirja panna ei suudeta, vastas Niklus, et eks seda ikka püütakse. «Kui mõelda, kui pikalt perekonnaseadust parlamendis arutati, see käis läbi mitme koosseisu, siis kõik need võimalused on ikkagi piiratud. Kui seadus on jõustunud, saame palju laiemalt ringilt tagasisidet, sest seaduse loomise ajal ei pruugi kõik osapooled oma arvamust nii aktiivselt avaldada,» selgitas ametnik. «Ka teistes riikides on õigusaktide järelhindamine tavapärane tegevus.»