Gümnasistide koolipäevad ei jää vanemate tööpäevadele alla

Keskkooli klasside koolipingid jäävad tühjaks alles vastu õhtut. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kaheksatunnised koolipäevad on tänapäeval keskkooliklassides tavalised. Kui õpilased peavad nii pikki koolipäevi paljuks, siis pedagoogide seas pole selles osas üksmeelt.

Viie kooli gümnasistid kirjutasid Postimehe palvel üles, kui pikad on nende koolipäevad ja kui palju kulub aega kodustele töödele. Tallinna 32. keskkooli 11. klassis käival noormehel on nädalas 40 tundi, kusjuures kahel päeval on üheksa tundi päevas. Veidi vähem, 38 tundi nädalas on reaalkoolis ja Jakob Westholmi Gümnaasiumis käivatel 11. klassi õppuritel. Saue ja Tartu Kivilinna gümnaasiumis on 11. klassis 35 tundi nädalas. Kõigil noortel oli nädalas paar-kolm kaheksatunnist koolipäeva ning kõik neist kinnitasid, et ka peale kooli kulub aega õppimisele.

Koduste tööde tegemisele kulus õpilastel, tõsi küll, aega väga erinevalt. Reaalkoolis õppival noormehel, kes enda sõnul koduste töödega väga sina peal pole, kulutas nädala jooksul kaks ja pool tundi õpikute taga. Seevastu Westholmi gümnaasiumis ja Kivilinna keskkoolis käivatel neidudel kulus nädalas õppimiseks kaheksa ja pool tundi.

Ideaalne oleks kuus tundi päevas

«Normaalne koolipäev oleks kuus tundi, mis ilmselgelt on liiga julge unistus ja ilmselt ei saa see kunagi tõeks,» arvas 17-aastane Britt Randma, kes õpib Westholmi gümnaasiumis. Kui koduseid töid ei antaks, oleks ka seitsme- ja kaheksatunnised koolipäevad tema hinnangul mõistetavad.

Neiu arvates on õppimine kõige produktiivsem esimese kolme tunni ajal, aga pärast viiendat tundi hakkab üldiselt väsimus võimust võtma. «Nii et kui kaheksanda tunni ajal on töö, võib see osutuda tõeliseks ajusurmaks. Eriti kui tegu on reaalainega, mis nõuab suuremat tähelepanu,» rääkis ta.

Jakob Westholmi Gümnaasiumi õppealajuhataja Lilian Aun möönis, et tublide ja töökate laste koolipäevad on tõesti pikad. «Kui iga päev on kaheksa tundi, siis see on ränk ja meie kooli reaalklassid on seda vatti ja valu saanud,» sõnas õpetaja. Keskkoolis teevad päeva pikemaks valikained, samas on paljud neist nö valitavatest tundidest üks osa õppesuunast. «Võimalused, mida pakutakse on tohutu suured, aga me unustame ära, kui palju lapsel nädalasse neid tunde mahuks,» tunnistas pedagoog. Pikkade koolipäevade puhul tuleb aga Auna sõnul arvestada sellega, et õpilased lähevad peale tunde veel ka keeltekooli, trenni, aga ka tööle.

Aitaks lõimingõpe

Õpilaste koolipäeva saaks Auna hinnangul vähendada rakendades lõimingõpet, aga seda saavad teha normaalse koormusega töötavad õpetajad, kellel on piisavalt aega kolleegidega koostööd teha. «Oleks hea, kui me (õpetajad –toim.) kõik teaksime, mida tundides tehakse, et siis tekiksid lastel paremini seosed. Aga praegu on kõik nagu silmaklappidega hobused.» Ta  lisas, et loodetavasti läheb uue õppekavaga olukord paremaks, kuigi mõned õpetajad leiavad, et materjali on juurde tulnud.

Rakvere gümnaasiumis jääb keskkooliklassides tundide arv nädalas 34–37 vahele ning see sõltub koolijuhi Aivar Pardi sõnul õppesuundadest, aga ka kursuste jaotusest. Lisaks pakub kool ka vaba- ja valikaineid, mille grupid moodustuvad õppesuundade väliselt.

«Seega võib ka nii olla, et ühe ja sama õppesuuna õpilaste nädala tunnikoormused võivad olla erinevad, sõltuvalt sellest, kui palju õppur on endale kursusi valinud,» tõi ta näite. Samas leidis koolijuht, et tundide vähendamine ei tohiks olla eesmärk omaette.

«On nii, et miinimum tuleb kõigil täita ja see minu meelest ei ole ülejõu käiv,» kinnitas Part. Samas tuleb tema hinnangul gümnasistile kindlasti luua valikuvõimalus täiendavate kursuste võtmiseks. «Inimeste võimed on erinevad ja see, kes suudab rohkem, sellele peaks ka olema kooli poolt loodud võimalus võtta lisaasju. Mitme paralleelklassiga gümnaasiumi puhul on see võimalik ja meie oleme saanud gümnasistide soove arvestada ja soovitud kursusi avada,» rääkis ta.

Maksimumpiiri pole seatud

Kui põhikoolis on kehtestatud õpilastele maksimaalselt lubatavad nädalakoormused õppetundides, näiteks 1. klassis 20 tundi ja 9. klassis 32 tundi, siis gümnaasiumis seda ei ole. Pardi sõnul on gümnasistile minimaalne nõutav õppekoormus kogu gümnaasiumiastme jooksul 96 kursust, et saaks üldse rääkida gümnaasiumiastme läbimisest. «Seega aritmeetiliselt keskmiselt oleks 32 kursust ühel õppeaastal ja ühe kursuse maht on 35 õppetundi,» selgitas ta. Õppeaastas on aga 175 päeva.