Politsei tahab kehtestada noortele juhilubade saamiseks pikema õppe

Õppesõiduk. Foto: Liis Treimann

Politsei- ja piirivalveamet tegi siseministeeriumile ettepaneku muuta liiklusseadust nii, et 16-25-aastaseid autojuhi kandidaate käsitletaks erisubjektina, kelle ettevalmistusel autokoolis on rangemad nõuded.

Politsei arvates peaks noorte autojuhtide koolituse mahtu suurendama nii sõiduõppe kui teooria osas, et väheneks noorte hukkumine liikluses.

Ettepaneku aluseks on statistika, mis näitab, et kõigist joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetustest oli üle poole (54 protsenti) noorte juhtide põhjustatud, samuti on nende arvel suur osa politsei fikseeritud piirkiiruse ületamistest, turvavarustuse mittekasutamistest ning joobeseisundis juhtimistest. Samas moodustavad noored (16-30-aastased) vaid 22 protsenti kõigist autojuhtidest.

«Autokoolide õppekvaliteedil, koolituskavadel ja juhtimisõiguse eksami rangusel on oluline roll õpilase ettevalmistamisele, loomaks eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks,» kirjutas PPA siseministrile.

PPA peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Tarmo Miilits selgitas, et politsei hinnangul tuleks alla 25-aastatele õpetada näiteks alkoholi ja teiste mõnuainete mõju sõidukijuhi riskikäitumisele, samuti seda, millist mõju riskikäitumisele avaldavad kaasreisijad.

«On selge, et inimesed tunnetavad ohtu erinevalt. Kui näiteks vanemad inimesed tunnetavad kiirust ohutegurina, siis paljude noorte jaoks on see kahjuks justkui elamuseks,» põhjendas Miilits.

Miilits nentis, et praegu saab politsei tegeleda ainult tagajärgedega - liiklusseadust rikkunud juhilt saab juhiloa ära võtta ja selle taastamiseks kohustada teda õpet uuesti läbima. «Ent harvad ei ole need olukorrad, kus selleks ajaks on juba toimunud näiteks raske liiklusõnnetus ning õpetada pole enam kedagi.»

«Õppeprotsessi pikkusel on otsene seos noorte juhtide liiklusõnnetuste riskiga. Teadusuuringutest on selgunud, et kui autokoolides lühendati teooria- ja praktilise õppe pikkust, suurenes nende juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv,» kirjutas politseikolonel Raigo Haabu siseministrile saadetud kirjas. «Tõstes juhtimisõiguse eksami eelset praktikat 120 sõidukorrani, vähenes kahe järgneva aasta jooksul noorte juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv 40 protsenti,» tõi ta näite.

Autokoolis peaksid ohutaju treeningud viima selleni, et tulevased autojuhid oskaksid hinnata riske, teadvustaksid riski suurendavaid tegureid liikluses ning teaksid oma võimete ja oskuste piire.

Siseminister Ken-Marti Vaher toetas algatust, nõustudes, et just noored juhid on altimad liiklusreegleid eirama ning enda ja teiste eludega riskima. «Noorte inimeste riskikäitumine on viimastel aastatel halvenenud ning seda mitte ainult Eestis,» sõnas Vaher.

Et selle vastu võluvitsa pole, oli Vaher veendunud, et kogu valdkonda tuleb käsitleda terviklikult, üheskoos politsei ja autokoolidega. «Politsei ettepanekud liiklusohutuse tõstmiseks on alati teretulnud ning analüüsitakse läbi. Kui koolituspõhimõtete ja mahtude muutmine toob kaasa praegusest vähem raskeid liiklusõnnetusi ning on ka mõistlikult rakendatav, siis peavad head ideed teoks saama,» kinnitas minister.

Rohkem sõidutunde

Ka Maanteeameti peadirektori asetäitja Juhan Kaarpalu oli seda meelt, et noore juhi koolituses ei pea piirduma vaid ettenähtud minimaalsete sõidutundidega. «Inimeste võimed ja hoiakud on erinevad, õpetaja on selleks võtmeisikuks ja «filtriks», kes õpilase personaalseid eripärasid arvestades konkreetsele õpilasele vajalikke teemasid suuremas mahus kajastab ning seda ka praktiliste oskustena sõidutundide osas,» sõnas ta.

«Maanteeamet näeb suuremat kasutegurit suurema sõidukogemuse saamisel õppeperioodil – seda eelkõige kohustusliku koolituse ja vabatahtliku juhendamise käigus läbitud iga kilomeetri näol. Eestis on selle saavutamiseks erinevaid võimalusi: piiratud juhiluba, juhendajaga sõitmine, samuti võib juhendajaks olla sõiduõpetaja,» lisas Kaarpalu.

Kaarpalu lisas, et koolitusest ei peaks esile tõstma ainult noori, vaid ka eakaid ning just õpetajate ülesanne peakski olema selekteerida, millisele õpilasele millised metoodikad kõige efektiivsemad on.

Politsei statistika:
* Noorte sihtgrupp (16-30-aastased) moodustab 22% kõikidest Eesti juhtimisõigusega isikutest.

* Aastatel 2007-2011 andsid need 22% mootorsõiduki juhiloa omanikud 38% kõikidest politsei
fikseeritud piirkiiruse ületamistest, 55% üle 40 km/h piirkiiruse ületamistest, 41%
joobeseisundis sõidukijuhtimistest, 31% turvavarustuse mittekasutamistest.

* Kõikidest mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkahjuga liiklusõnnetustest on ligi pooled (49%) noorte juhtide põhjustatud ja nendes said nad ka ise kõige sagedamini viga või surma.

* Kõikidest joobeseisundis juhtide põhjustatud liiklusõnnetustest oli üle poolte (54%) noorte juhtide
põhjustatud.