Mitmike vanemad otsivad riigilt abi

Tuberkuloitedi laulja Indrek Raadiku peres kasvavad kaksikud. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Ligi sada mitmikute peret saatis riigikogu ja sotsiaalministeeriumi poole pöördumise, kus muuhulgas taotletakse uue töölepinguseadusega kaotatud täiendava sünnituspuhkuse taastamist mitmike sünni puhul ning lapsehoidja palkamiseks vajaliku lisatoetuse maksmist.

«Tänasel päeval pole riigi jaoks vahet, kas sul on korraga üks või kaks last, kuigi mitmikute kasvatamine on topelttöö,» ütles üks pöördumisele alla kirjutanud Tuberkuloitede laulja, kaksikute isa Indrek Raadik. «Kui vaadata, kuidas teistes riikides mitmikutest hoolitakse, siis ajavad Eesti olud naerma,» lisas ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile saadetud kiri sai alguse ühes sotsiaalvõrgustikus tegutsevast mitmikute grupist ning pöördumise koostamises osales Raadiku sõnul 370 inimest. Nende seas on nii kaksikute kui ka kolmikute vanemaid. «Kui nii palju inimesi võtab asja kätte, siis see näitab, et paljud pered on raskes olukorras,» sõnas Raadik.

«Uudis mitmikrasedusest tabab peresid tavaliselt ootamatult ning planeeritud ühe lapse asemel peab pere hakkama saama kahe või kolme lapse kasvatamisega. Olukorra teeb veel keerulisemaks see, et kehtiv seadus ei võimalda mitmike vanematel olla korraga lapsehoolduspuhkusel,» seisab kirjas, millele on alla kirjutanud 97 peret.

Pöördujate kinnitusel on mitmikute pere toimetulek füüsiliselt ja vaimselt, eriti aga majanduslikult raskem kui järjest (üksikult) sündinud lastega pere puhul.

Vanemate soovid

Rasedatele ja alla üheaastase lapse vanematele mõeldud hambaravihüvitist saavad järjestikuste laste emad taotleda iga raseduse ajal ning iga lapse esimesel eluaastal, kokku kuni kuus korda, siis mitmike emad saavad seda toetust vaid ühe raseduse kohta ehk kokku kuni kolm korda. Sellega seoses taotletakse hambaravihüvitise kahekordistamist mitmike ootajatele ja alla üheaastaste mitmike emadele.

Ka soovivad allakirjutanud, et mitmike sünni puhul oleks mõlemal vanemal võimalus jääda lapsehoolduspuhkusele ja saada vanemahüvitist poolteist aastat alates laste sünnist. Teise variandina pakutakse välja vanemahüvitise perioodi pikendada kolme aastani. «Vanemahüvitise perioodi pikendamisel palume kaaluda võimalust, et lapsevanemad saaksid seda aega kasutada paindlikult - mitmike ema ja isa peaksid saama vajaduse korral olla koos lapsehoolduspuhkusel ja saada samal ajal mõlemad vanemahüvitist.» Kehtiv seadus aga ei võimalda pöördujate kinnitusel mitmike vanematel isegi hüvitist saamata olla korraga lapsehoolduspuhkusel.

Vanemad soovivad, et taastataks mitmike ootajatele 14-päevane täiendav rasedus-ja sünnituspuhkus, mille uus töölepinguseadus tühistas.

Ka soovitakse, et riik kaaluks lisatoetuse loomist peredele, kus kasvab vähemalt kolm alla kaheaastast last (näiteks kolmikud või üksiklaps ja kaksikud), et perel oleks võimalik kasutada lapsehoidja abi. Alternatiivina rahalisele toetusele võiks riigipoolt palgatud, nagu on Belgias.

Taotletakse, et pensionisüsteemi puhul (staažiarvestus, varasem pensionileminek, vanemapension) arvestataks lastega seotud soodustusi laste arvu, mitte vanemahüvitisel oldud aja järgi.