Kolmikute toetamine jäeti omavalitsuste õlule

Kolmikud. Foto: SCANPIX

Kui Lätis makstakse kolmikute sünni puhul valitsuse reservfondist toetust, siis Eestis on selliste perede toetamine jäetud omavalitsuste kanda.

Juba kümme aastat makstakse Lätis kolmikute peredele valituse reservfondist toetust ja alates 2008. aastast on see summa 6000 latti ehk 8584 eurot.

«Kolmikutega peret käsitletakse toetuste maksmisel nagu kolmelapselist peret. Ühekordset riiklikku sünnitoetust makstakse iga sündinud lapse kohta – kolmikute sünni puhul kokku 960 eurot,» ütles sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall.

Ka igakuist lapsetoetust ja lapsehooldustasu makstakse kolmikute puhul nii nagu kolme lapsega perele. Vanemahüvitist saab kolmikute sünni korral üks vanem. Ta kinnitas, et mitmike sünni puhul ei ole loodud erimeetmeid, vaid kõiki peresid, kus on palju lapsi, püütakse toetada rohkem kui ühe lapsega peresid.

Nii ongi kolmikute perede toetamine jäetud omavalitsuste hooleks, kelle võimekus ja rahakott on erinevad.

Tallinnas sündisid viimased kolmikud eelmisel aastal ning pealinn maksis vanematele ühekordset sünnitoetust 6392 eurot ning see summa ei ole viimase viie aasta jooksul muutunud. Mingeid hilisemaid toetusi kolmikutele ette nähtud ei ole. «Toetusi ja soodustusi peredele tehakse nende vajadustest ja linna võimalustest lähtuvalt, perekonna koosseis ei ole siin määrav,» kinnitati Raepressist.

«Tartu linna tavapärane toetus kolmikute vanematele on 30 000 krooni ehk 1917 eurot ja toetuse suurus on viimasel viiel aastal olnud sama,» ütles Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Peterson. Tartus sündisid viimati kolmikud selle aasta veebruaris. Lisaks tavapärasele toetusele sai pere täiendavat lapsetoetuse laste sünni puhul kokku 312 eurot.

Petersoni sõnul on vanemal, kel on kolm või enam pooleteist kuni seitsmeaastast last, õigus taotleda kolmanda ja järgneva lapse eest 100 protsendi ulatuses vabastust lasteaia tasust. Huvialaringidega on Tartu sõlminud lepingud, kus ringil endal on võimalus vabastada osavõtutasust kuni 20 protsendi ulatuses ringis käijatest.

Muude toetuste, soodustuste saamine sõltub Tartus konkreetsest abivajadusest ehk sellest, kas pere kuulub vähekindlustatud perede hulka. «Lasterikkus ei tähenda alati, et pere on vaene,» ütles Peterson. Vähekindlustatud pereks loetakse Tartu linnas peresid, kus netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla 145 euro ühe pereliikme kohta.

Viimsi ei toeta

Harjumaal Viimsi vallas sündisid kolmikud viimati eelmise aasta sügisel. «Mitmikute sünni puhul eraldi toetuse määra ei ole kehtestatud,» ütles valla sotsiaal- ja terviseameti juhataja Helen Jõks. Viimsi maksab lapse sünnitoetust 255,65 eurot ühe lapse kohta ning toetust makstakse kahes osas, esimene osa ehk veerand summast makstakse välja lapse sünnijärgselt ning ülejäänud osa lapse aastaseks saamisel.

Mullu novembris sündisid esimesed kolmikud ka Tartumaa Rõngu valda. Sünnitoetust maksti iga lapse sünni kohta 320 eurot ja praegu toetatakse peret 60 euroga kuus. «Perega vesteldes nende majanduslikust olukorrast võib muutuda igakuine lisatoetuse suurus 100 euroni kuus. Ootame vanema avaldust,» ütles valla sotsiaalametnik Ene Sõber.

Piirilinnas Narvas sündisid kolmikud viimati 2008. aastal ning lisaks tavapärasele sünnitoetusele 3000 krooni lapse kohta sai pere reservfondist 30 000 krooni toetust. Lisaks on perele makstud kriisitoetust 683 eurot ning lapsehoiu toetust 6132 eurot.

Harjumaa Saue linn aga keeldus kolmikute teemalistele küsimustele vastamast, viidates sellele, et linnas on vaid ühed kolmikud ning tegemist on peresse puutuvate delikaatsete isikuandmetega.

Eelmisel aastal sündisid Eestis viied kolmikud.