/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/18/1111948t1h092e.jpg)
Keskerakonna toetus langes mais aprilliga võrreldes kuus protsendipunkti 19 protsendile, mis on viimaste aastate madalaim toetusmäär, selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust.
Keskerakonna toetus langes aastate madalaimale tasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna toetus on aprilliga võrreldes langenud kuus protsendipunkti – 25 protsendilt 19 protsendile. 2007. aasta juunis oli Keskerakonna toetus 20 protsenti, 2010. aasta juulis 21
protsenti.
Reformierakond on pärast kaht kuud populaarsuses Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) allajäämist tõusnud taas ise populaarseimaks parteiks. Maikuus on Reformierakonna toetus 30 protsenti, mis on kolme protsendipunkti võrra enam kui aprillis.
Kui märtsis oli SDE toetus 30 protsenti, siis mais on toetus jäänud aprilliga samale tasemele – 29 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus, mis aprillis oli 13 protsenti, on mais tõusnud 17 protsendile.
Valitsuskoalitsiooni ehk Reformierakonna ja IRLi toetus kokku on mais 47 protsenti, mis on seitsme protsendipunkti võrra enam kui aprillis.
Mais oli küsitluses «ei oska öelda» vastanute osakaal 30 protsenti.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et Keskerakonna toetus on viimased pool aastat olnud üsnagi ebastabiilne.
«Erakond ise on olnud viimastel kuudel pidevalt meedia tähelepanu keskmes ja seda rohkem negatiivsete uudistega nagu sisekriis, endiste linnaametnike kohtuprotsessid, mainimine kapo
aastaraamatus,» ütles ta. «Need on muutnud erakonna juhuslikumat laadi toetajate käitumise emotsionaalsemaks, mis võib väljenduda kord toetusnumbrite järsus kasvus või teinekord alternatiivsete valikute otsimises.»
Reformierakonna ja IRLi reiting taastus Voogi hinnangul nende pikemaajalise keskmise tasemele. «Erakondade reitinguid võis osaliselt mõjutada ka pronksöö aastapäev,» lisas ta.
Keskerakonna esindaja Taavi Pukk sõnas, et ilmselt ei kajastu küsitlustulemustes need olulised uudised, mis sel nädalal Keskerakonda puudutasid. «Ilmselt näitavad järgmise kuu tulemused seda, kuidas mõjutab Keskerakonna toetusprotsenti kaitsepolitsei ja
prokuratuuri poolsete kahtlustuste äralangemine,» ütles ta.
Uuringu küsitlusperioodil 18. aprillist 16. maini küsitles TNS Emor kokku 832 valimisealist kodanikku.
Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.