/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/05/14/1104298t1h0931.jpg)
Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas Rakvere linnapea, reformierakondlase Andres Jaadla suhtes tehtud Viru maakohtu otsuse ning saatis väärteoasja maakohtusse tagasi teises koosseisus uueks arutamiseks.
Riigikohus saatis ka Jaadla väärteoasja maakohtusse tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus rahuldas Ida prefektuuri kassatsioonkaebuse ning tühistas Viru maakohtu mullu 25. oktoobril tehtud otsuse, millega tühistati Jaadlale määratud trahv toimingupiirangute rikkumise eest ning lõpetati väärteomenetlus.
Jaadlale koostati 25. veebruaril 2011 väärteoprotokoll selle kohta, et ta sõlmis Rakvere linnapeana töövõtulepingu Rakvere linna ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks ettevõttega, mille nõukogu liige ta oli. Sellega rikkus Jaadla korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu teha riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid juriidilise isikuga, mille osanik, juhatuse liige või nõukogu liige ta on ning politsei karistas teda rahatrahviga.
Jaadla kaebas selle otsuse Viru maakohtusse, mis tühistas mullu 25. oktoobri otsusega määratud trahvi ning väärteomenetlus lõpetati otstarbekuse tõttu. Maakohus märkis, et Jaadla valiti linnapea ametisse 25. augustil ja linnaametnike ettevalmistatud lepingu allkirjastas ta 1. oktoobril, seega küllaltki lühikese ajavahemiku järel pärast linnapeana tööle asumist.
Kohus leidis ka, et selle toimingupiirangu rikkumisega ei tekitanud Jaadla Rakvere linnale materiaalset kahju ega saanud ka korruptiivset tulu ja seetõttu pole Jaadla karistamine otstarbekas. Lisaks märkis kohus, et ka kriminaalmenetluses süüdistatakse Jaadlat korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses ning selle eest eeldatavalt mõistetav karistus on oluliselt suurem kui arutatava väärteo eest mõistetav karistus.
Maakohtu otsuse peale esitas aga Ida prefektuur riigikohtule kassatsiooni, sest tema hinnangul on väärteoasjas menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine põhjendamatu.
Riigikohus nõustus politsei esindajaga, et maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Maakohtu mõttekäik, nagu võiks väärteomenetluse otstarbekusega lõpetada põhjusel, et Rakvere linnapead süüdistatakse ka korruptsioonikuriteo toimepanemises, jäi kriminaalkolleegiumile arusaamatuks, sest seda ei saa pidada väärteomenetluse lõpetamise põhjenduseks. Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist, selgitas riigikohus otsuses.