Sobimatut koolikohta ei tasu kinnitama kiirustada

Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Sügisel Tallinnas 1. klassi minevate laste vanematel on veel 10. juunini võimalik uurida koolides võimalusi, kas neile määratud kodukooli saab sobivama vastu vahetada. Neid, kes määratuga rahul pole, on küll.

Nõmmel elava Katrini lapsele määrati kodukooliks Mustamäel asuv Tallinna Saksa gümnaasium, mis oli naise sõnul pere jaoks teine valik. «Oleme selle üle väga õnnelikud, sest olime 99 protsenti kindlad, et tuleb Rahumäe põhikool, mis on meie kodule kõige lähemal (ca 400 m), aga mille kallak meile ei sobi,» sõnas ta. Nüüd on pere siiski dilemma ees, kas püüda kool vahetada esimese valiku vastu, mis oleks lapsel lihtsalt mugavam käia, või kinnitada haridusameti määratu. Samas ei pidanud ta mõistlikuks võtta riski ja pakutud koolikohast loobuda: «Kui juba määramisega üks Tallinna tugevamaid koole ette antakse,» põhjendas ta.

«Küll aga olid viimased kuud väga pingelised, seepärast soovitaks edaspidi lastevanematele sellist närvidemängu mitte teha. Määratud koolid oleks pidanud olema teada enne või samal ajal, kui toimusid eliitkoolides katsed,» arvas Katrin. «Siis oleks katsetajaid hulga vähem ja kõigil lastevanematel oleks kool teada enam-vähem ühel ajal.»

Haridusameti koolimääramise komisjoni juhi Meelis Kond ei soovitanud ülearu riskeerida ning esialgu sobimatule koolile kohta üles ütelda – juhuks, kui vahetamine ei õnnestu. «Aega õnneks on veel üsna palju, võib-olla koolis selgub olukord ka enne 10. juunit,» lausus Kond.

Määratud koha vahetamiseks võimalused väga suured polegi, võimalik on kandideerida vaid järele jäänud vabadele õppekohtadele. Selleks tuleb pöörduda soovitud kooli poole. «Tasub küsida, millised on nende prognoosid antud olukorras. Kõik sõltub ju ka sellest, mitu klassi koolis avatakse ja kui palju on seal õppekohast loobujaid,» lausus Kond.

Kondi sõnul on e-kooli andmetel mõnes koolis – näiteks 32. keskkoolis - kinnitatud juba ligi 70 protsenti kohtadest, mõnes koolis aga märksa vähem. Näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumis on kinnitatud 40 protsenti kohtadest, Kalamaja põhikoolis umbes sama palju. Kond ei kiirustanud selle põhjal järeldusi tegema - aega on selleks protseduuriks piisavalt.

Haridusameti komisjon määras koha kokku 3820 lapsele. Neid, kelle puhul saadi vanema soove arvestada, oli 2107. «Soov võis kokku langeda ka elukoha lähedusega, seetõttu on see arv ka suurim. Õe-venna õppimist arvestati 847 juhul; puhtalt elukoha läheduse põhjal, ilma soovideta, määrati 866 last,» sõnas Kond.

Osa kirjalikke teatisi kooli määramise kohta on haridusametisse tagasi tulnud postimärkega, et adressaati pole või ei ela antud aadressil, mis viitab sellele, et need pered ilmselt Tallinna koolikohta ei vajagi – elavad välismaal või mujal Eestis. Üksikud pered on pärast kooli määramist elukohta vahetanud või on komisjon määramisel eksinud. Nende juhtude lahendamiseks tuleb koolimääramise komisjon veel kokku.

Miks küsiti eelistusi?

Osa lapsevanemaid avaldas Postimehele pahameelt, kuna ei saanud lapsele kohta taotluses märgitud esimese valiku kooli. «Miks küsitakse lapsevanema arvamust, kui sellega ei arvestata?» pahandas üks ema.

Kond lükkas ümber tekkinud valearvamuse, nagu oleks koolisoovid taotlusse pandud tähtsuse järjekorras. «Taotluse juurde oli selgelt kirjutatud, et need kolm koolivalikut ei ole pingereas. Komisjon valis välja ennekõike sellise kooli, kuhu oli võimalik määrata ja kuhu oli ka soovi avaldatud. Selleks oligi kolm valikut antud, et kui ühte ei saa, saab teisse. Järjestust meie ei vaadanud,» lausus Kond. «Kui vanem sooviski kohta kodule lähimasse kooli, ei pidanudki midagi sinna kirjutama.» Tema sõnul enamik oli oma soove siiski avalduses väljendanud.

Kond rõhutas, et vastavalt seadusele tuli lapsevanema soovi arvestada ainult võimalusel. «Kohati jäi kõlama, justkui soovi tuleks esmajärjekorras arvestada. Üldjuhul püüti seda arvestada, aga alati ei olnud see võimalik,» nentis Kond.

Üks lapsevanem, kes ei saanud lapsele kohta kooli, mida soovis, oli nördinud: «Milles laps süüdi on, kui ta on esimene laps perest, kes kooli läheb? Lisaks tehakse pere järgmised lapsed selle otsusega sama kooli «sunnimaisteks»,» pelgas lugeja.

Kond kinnitas, et õe ja venna järgi automaatselt kedagi ühtegi kooli määratud ei ole, kui vanem seda soovi pole avaldanud. «Sunnismaiseks ta küll ei muutu, et õde või vend seal on,» lükkas ta väärarvamuse ümber. Samuti kaaluti koos kahte asjaolu: elukoha lähedus ja sama pere teiste laste õppimine selles koolis. Kui pere elukoht jäi koolist ikka teise linna otsa, ei olnud alati võimalik arvestada ka õe või venna õppimist selles koolis.

Ülelinnalise vastuvõtuga koolid võtsid vastu 432 last. Kohta ei määranud komisjon 359 lapsele. Nemad olid varem vastu võetud erakoolidesse, oli koolikohustuse täitmine edasi lükatud või pered kolinud välismaale.

--
Lugejate arvamusi:

* Kahjuks ei saanud Nõmme põhikooli, kuigi on kodule kõige lähemal ja vanem vend käib samas koolis.

* Meie ei saanud seda kooli, mida soovisime, kuigi naabritüdruk sai eelmine aasta selle oma kodukooliks. Haridusametist veel vaieldi minuga, et see kool, mida pakuti, on lähemal – no ei ole, ei kaardi, kella, auto, trolli, bussi jms järgi. Mina ju elan seal, mitte see tädi, kes otsustab, kus minu laps õppima hakkab. Ja põhjendus oli siis see, et teised tahavad ka sinna kooli ja ega me ei pea ju siis kõiki taotlusi rahuldama. Ühesõnaga siis öeldi veel, et te võite ju vaide esitada, aga ei tea kas sellest teile abi on. Ja tõesti on tunne, et laps liigub linnulennult!

* Ei saanud! Kuigi soovitud koolini on umbes 150 meetrit, peab laps minema piirkonnakooli, mis on kilomeetri kaugusel, kolm korda tänavaületust. Lähedase kooli klassid said täis juba ainuüksi nendest lastest, kelle õed-vennad juba õpivad seal, lisaks võeti vaid 4 last. Kuigi mu laps arvutab väga hästi ja päris suurte arvudega, loeb ja on muidu ka taibukas, hääldas ingliskeelsed sõnad väga puhtalt järgi, läheb kirjutamine veel üsna viletsalt. Küllap kirjutamisoskus saigi saatuslikuks. Oleks ju võinud arvestada, et kool on lapsele nii lähedal.

* Märtsis anti haridusametist suur lootus, et saame soovitud kooli. Eilne teade teise kooli määramisest oli täielik šokk. Ma olen kaks päeva ja öö mõelnud, kuidas laps seal koolis hakkab käima, sest kasvatan last üksi ja vanavanemate tugivõrgustik puudub. Siiani ei ole välja mõelnud.

* Jah sai küll, sinna, kuhu me üle kõige soovisime.

* Jah, saime lapse soovitud kooli, mis on ka lähim kool kodule (Rahumäe põhikool). Selles suhtes oleme õnnelikud. Aga murelikuks teeb see, et sellesse kooli olevat haridusamet määranud 2 korda nii palju lapsi, kui sinna reaalselt ära mahub, mis tähendab siis õhtust vahetust pooltele õpilastele. Aga see oleks meile üsna keeruline. Loodame siiski parimat.

* Ei saanud kumbagi Haridusametile (HA) esitatud avalduses välja toodud kooli, HA määras ikka sinna, kuhu neile parajasti sobis. See annab ainult ühe signaali, kui tahad lapse talle sobivasse kooli saada, tuleb omada vastavat sissekirjutust. Väga pettunud ja palju edu HA-le!

* Alati ei ole nii, et lapsele on parim elukohajärgne kool. Minu laps sai kodukoolist sellised hingehaavad, et läks pea aasta, kui ta uues koolis õpetajaid usaldama hakkas ning läks sõna otseses mõttes särasilmselt kooli.

* Sai soovitud kooli. Ainult üheainsa soovi panimegi kirja (21. kool), see on elukohajärgne ja vanem vend ees - meie peres läks igatahes hästi.

* Mina olen ka šokis... ei saanud soovitud kooli. Soovitud kool on 1 km kaugemal kui see, kuhu määrati.

* Tallinnas kutsuti üles kirjutama avaldus Tallinna Haridusametile, millisesse kooli soovime oma lapse panna. Valisime oma elukohale kõige lähema kooli (see ei ühti meie sissekirjutusega). Teate saime Tallinna Haridusametist aga kooli suhtes, kus on meie sissekirjutus!? Miks siis üldse neid avaldusi küsiti!?