Tabasin end déjà-vu tundelt, kui seisin Ugalas koos peaaegu saalitäie rahvaga «Ukuaru» lõppedes püsti, aplodeerisin tänumeeles etenduse tegijaile, märgates, et liigutusest olid pisarad silmis nii mitmelgi näitlejal, aga ka paljudel vaatajatel. Sest Veera Saare «Ukuaru», selle dramatiseering, lavastus ja mäng on südamest südamesse. See on meie rahva oma lugu.
Tellijale
Lüroeepiline «Ukuaru» Ugalas on lavastus südamest südamesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.