/nginx/o/2012/01/11/910138t1h25be.jpg)
Masuaegsete kärbete raames läbi viidud matusetoetuse kaotamine on toonud kaasa selle, et omaksed loobuvad rahapuudusel üha enam oma lähedaste matuste korraldamisest.
TV3: matusetoetuse kadumine sunnib matma ühishaudadesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riiklik matusetoetus kolm aastat tagasi kaotati, ei osanud keegi arvata, et see toob kaasa vähem kindlustatud inimeste sattumise nimetutesse ühishaudadesse, sest omastel pole rahapuudusel tihtilugu muud valikut kui lasta kadunuke kremeerida ja matta kohaliku omavalitsuse kulul kui omasteta isik, vahendasid «Seitsmesed uudised».
See on aga kaasa toonud olukorra, kus matuste eest peab tasuma ikkagi riik, kuna ka kohalikele omavalitsustele annab omasteta surnute matmiseks raha pensioniamet. Näiteks Tallinnas sai tänavu lähedasteta kadunukeste matmiseks mõeldud raha juba jaanuarikuus otsa.
Tallinna keskkonnaameti heakorra osakonna juhataja Mart Mäeker tõdes, et paljudel peredel pole matuste korraldamiseks lihtsalt raha. «Lihtsalt tõstetakse käed üles ja öeldakse, et vahendid puuduvad selleks,» märkis ta.
Keskerakondlasest riigikogu liige Yana Toom ütles, et osades omavalitsustes küündib selliste juhtumite hulk, kus lähedased matuste korraldamisest loobuvad, kümne protsendini. Toom ütles, et on kuulnud, et tihti võtavad inimesed pereliikmete matmiseks kiirlaene, mis toob omakorda kaasa palju probleeme.
Ka Pärnu matusebüroos Viimne Tee on ette tulnud juhtumeid, kus rahapuudusel pole omaste tuhale järgi tuldud. Büroo juhataja Maie Rohumägi ütles, et mitmed urnid seisavad riiulil ja maksmata arvete viivised on kasvanud juba suuremaks kui algne tuhastamise arve.
Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse, mis 2009. aasta masukärbetega kadus.
Koalitsioon leiab, et Keskerakonna ettepanek on kaalumist väärt, kuid üksnes vajaduspõhisena. «Printsiip (oleks selline – toim.), et mitte jagada kõigile, nii nagu ta varem oli, vaid et vaadata tõesti, et kui inimene on hädas, siis mis see kriteerium on ja seda inimest aidata,» selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRLi kuuluv Margus Tsahkna.
Riikliku matusetoetuse taaskehtestamine võtaks riigieelarvest üle 3,5 miljonit euro. Eelnõu näeb ette seadusemuudatuse jõustumise järgmise aasta 1. jaanuarist.