/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2009/07/28/213233t1h7d05.jpg)
Lapsevanematele oleks vaja koolitusi õpetamise metoodika ning konfliktide analüüsi oskuse omandamiseks, et ennetada nende laste toimetulekuprobleeme koolis, pakkus välja sotsioloog Ivi Proos.
Sotsioloog: lapsevanematel on vaja õppida koolimetoodikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proos pidas vajalikuks lapsevanemate koolituse süsteemi, mis on praegu ühiskonna hall ala. Ta pakkus välja, et kuna paljude õpilaste probleemid algavad toimetulematusest matemaatikaga, mis võib kogu õppimise protsessis traumaatilise kogemuse anda, võiks lapsevanematele õpetada isegi matemaatika õpetamise metoodikat. «Et nad oskaksid oma lapsi sellest karist mööda juhtida, nii et see ei jääks hilisemat toimetulemist mõjutama,» pakkus ta välja.
Samuti pidas Proos vajalikuks, et ka lapsevanemad oskaksid õpetada oma lastele õppimisoskust, kindlasti tuleks neile õpetada ka konfliktide analüüsioskust.
Proos arvas, et lapsevanemate harimine võiks alata juba sel ajal, kui lapsed on lasteaias. «Märkamine ja selekteerimine, millistel peredel on lisaabi vaja, võiks alata lasteaias. Siis me suudaks ennetada seda, et koolis tekivad lastel toimetulekuhäired,» rääkis Proos.
Põhikoolist väljalangemise ennetamise projekti käigus selgus sügav huvide konflikt kolmnurgas vanemad-kool-õpilased, mistõttu riskilaste probleeme ei märgata varakult.
«Kool ei pea õigeks vastutada «praak-kodude» eest, kus kodu ei vastuta, ei võta initsiatiivi. Kool ei suuda seda kõike normaliseerida, neil ei ole selleks spetsialiste, ressurssi,» rääkis sotsioloog Ivi Proos.
«Lapsevanemad ei ole aga suutelised ise õigeaegselt probleeme märkama ega suuda mõtestada, et need on nii tähtsad ja tõsised – neil puudub analüüsiks meetod,» jätkas Proos.
«Õpilased aga ei tule enesemääratlemisega toime ja kuna keegi neid ei nõusta, teevad nad jätkusuutmatuid valikuid.»
Proos selgitas, et tänase infovahetuse süsteem toimib vaid «hea ilmaga» ehk siis, kui meil on toimetulevad õpilased, motiveeritud vanemad. «Arenguvestlused, e-kool toimivad siis infokanalitena hästi. Aga see klassikaline koostöömudel ei toimi «tuule ja tormiga» ehk juhtudel, kui meil on probleemsed kodud, sotsiaalselt traumeeritud õpilased. Siis on vaja erilahendusi, sest formaalne vanemate teavitamise protsess ei toimi.»
Sotsioloog tegi oma järeldused ja andis soovitused kahe ja poole aastase projekti «Põhikoolist väljalangemise ennetamine» järeldustena.