Uuring: koolist väljalangemist vähendab iganädalane süvendatud töö õpilastega

Klassiruum. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaks ja pool aastat tugispetsialisti pidevat tööd probleemsete õpilastega vähendab nende koolist väljalangemise riski 20 protsendi võrra, selgus täna projekti «Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu» tutvustatud tulemustest.

Kui 2009. aasta septembris alustatud uuringusse kaasatud 150 riskiõpilasest polnud ohtu koolist välja langeda vaid igal kolmandal, siis nüüdseks on väljaspool sellist ohtu 54 protsenti neist, rääkis projekti raames uuringuid teinud sotsioloog Iris Pettai.

Paranes laste õppeedukus, käitumishinne, enesetunne ja tervislik seisund, vähenes füüsiline vägivald nende suhtes, lastel oli vähem kokkupuuteid politsei ja nõustamiskomisjoniga, samuti suurenes nende soov edasi õppida.

Projekti raames tegelesid tugispetsialistid riskilastega süvendatult igal nädalal. «Projekt näitas, et nende noorte inimestega tegelemiseks on vaja pikaajalist, pidevat ja tarka mõjutusprotsessi. See kaks ja pool aastat tõestas, et aeg on kõige suurem tulemuslikkuse tegur,» rääkis sotsioloog Ivi Proos.

Kahe ja poole aasta jooksul toimunud tööd nimetas Ivi Proos peamiselt nõustamisprotsessiks, mille käigus nad tegelesid valitud õpilastega iganädalaselt. Kui palju aega selleks kokku kulus, uuringus esile ei toodud, kuid Proos nimetas seda väga ajamahukaks tööks.

Kõige enam suheldi õpilase klassijuhatajaga, pidevalt kontrolliti tema toimetulekut lapsele rasketes ainetes. «Väga oluline oli käitumise analüüs koos õpilasega – õpetati probleemidega õpilast iseenda käitumise üle mõtlema, seda analüüsima.

Lisaks jälgiti tema suhteid klassikaaslastega, edasijõudmist teistes ainetes. Suheldi ka vanematega ning analüüsiti kodust olukorda. «Väga delikaatne teema on just see, kuidas kodu kõige tõhusamalt kaasata,» tõdes Proos. Lisaks loodi nii koolisisene abivõrgustik teiste õpetajate ja kooli juhtkonna toel ning kooliväline teiste projektis osalenud tugispetsialistidest.

Sellise pika õpilasega koostöö tulemusel õnnestus spetsialistidel võita lapse usaldus. «Ühtlasi taastus õpilaste usaldus ka ülejäänud täiskasvanute vastu, mis iseenesest on tõsine mõtlemise koht, mis seisus osa neist lastest oli projekti alguses,» rääkis Proos.

Kahe ja poole aastase töö tulemusel kahanes risk koolist välja langeda pärast oli nende laste hulgas risk koolist välja langeda vähenenud 20 protsendi võrra. «Viiendik neist vajab ikka veel tuge,» tõdes Pettai. Paranes käitumishinne, kusjuures Pettai pidas kõige olulisemaks just seda, et mitterahuldava käitumishindega õpilaste hulk vähenes 27 protsendilt 18-le. «Need on lapsed, kes on juba üsna allakäigutrepi allosas, keda on juba väga raske aidata,» selgitas ta.

Samuti paranes õpilaste enesetunne ja tervislik seisund. «Kõige suurem muudatus oli selles, et õpilased väljusid ükskõiksusest - kui kaks aastat tagasi ütles neist üle poole, et neil on ükskõik, mis toimub, nad ei taha midagi teha, nende hulk on vähenenud kolmandikule,» kiitis Pettai. Vähenes ka üksi- ja hirmutunne, samuti füüsiline vägivald, mida nad pidid taluma.

Olulise saavutusena tõi Pettai ka selle esile, kui varem väljalangemisohus olnud õpilased avaldasid pärast paariaastast koostööd tugiisikuga soovi minna kutsekooli valitud eriala õppima. Nende hulk kasvas viie protsendi võrra.

Riskilapsi 45 protsenti

Üle-eestilisest koolinoorte uuringust selgus, et 12-17-aastaste õpilaste hulgas on riskilapsi koolis 45 protsenti – neil kõigil pole väljalangemise ohtu, kuid need on lapsed, kel olid probleemid, millega nad ise toime ei tulnud.

«Kehv õppeedukus on jäämäe tipp, seal all on väga palju lahendamata probleeme – konfliktsed suhted, koolikiusamine, madal enesehinnang,» rääkis Pettai.

«Allakäigutrepp käivitub 5. klassis, kus on riskilapsi 37 protsenti, siis kuni 8. klassini kasvab riskilaste hulk jõudsalt,» rääkis sotsioloog.

Probleeme tunnistanud õpilastes 42 protsenti ei saanud õppimisega hakkama. Põhiliseks komistuskiviks koolis on lastele keeled ja matemaatika, kust algab mahajäämus.

Teiseks suureks probleemide puntraks olid konfliktid õpetajatega, mis valmistas muret igale kolmandale õpilasele. «Osa ütles, et nad tulid koolist ära, sest õpetajatega olid nii teravad konfliktid. Mõnel on veel pikkadeks aastateks hinge peal see, kui vastik õpetaja oli,» rääkis Pettai.

Põhjuseta puudumised panevad muretsema iga viiendat riskilast, iga kuuendat tülid ja konfliktid klassikaaslastega, lisaks tekitasid probleemi kodused konfliktid.

Pettai tõi esile, et sagedamini pärinevad riskilapsed üksikvanema perest, nende kodune olukord on tasakaalustamata, neil on sagedased peretülid, pea pooltel riskilastel olid kodus aeg-ajalt joomingud ning vanematel napib lastele vähe aega.