Oligarh tahtis Eestist hiigellaenu

Multimiljardär Dmitri Rõbolovlev (45) sai põhilise osa oma varandusest 2010. aastal osaluse müügist väetisefirmas Uralkali. Foto: AFP/SCANPIX

Eesti pangandusasutuste kaudu toetati Venemaa endise väetisemagnaadi Dmitri Rõbolovlevi äritegevust enam kui miljardi krooniga.
 

Maailma ühe rikkaima inimese äri Venemaal üritati päästa Eesti kaudu, tehingut siin vahendanud finantsnõustajad teenisid 30 miljonit USA dollarit, selgub altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud kapo korruptsiooniuurija Indrek Põdra ütlustest.

Kaaliumkarbonaatväetise tootmine maa-alustest kaevandustest on kümneid miljardeid dollareid väärt äri. Vastava ala maailmaturust umbes viiendik kuulub 24 miljardile dollarile hinnatud Venemaa hiigelettevõttele Uralkal (12 500 töötajat ja 2011. aasta toodang 11,5 miljonit tonni – toim), mille omaniku Dmitri Rõbolovlevi saatus rippus veel paar aastat tagasi Venemaa poliitikas juuksekarva otsas.

Nagu selgub Põdra kriminaalasja materjalidest, üritasid Eestis elavad finantsnõustajad kolm aastat tagasi Rõbolovlevile siin tootmise laienemiseks hankida hiigellaenu – 1,25 miljardit krooni. Venemaal puudus nn oligarhide hulka kuuluval Rõbolovlevil poliitilise ebasoosingu tõttu igasugune lootus sellist laenu saada.

Tehingu finantsnõustajateks olid Eestist Oleg Smoli ja Roman Loban. Mehed, keda kitsam äriringkond teab Eestis aastaid kui Sampo panga ja Swedbanki nimel mitteresidentide ehk välismaalastest klientidega tegelnud nõustajaid.

Ehkki Swedbank keeldus Põdra väitel raskel majanduslikul ajal laenu andmast, kusagilt see raha Eesti kaudu Rõbolovlevile siiski leiti – kui uskuda kapos kõrgel ametikohal töötanud mehe juttu. Kust täpselt, kriminaalasjast ei selgu.

Tänutäheks said Smoli ja tema kriminaalasja materjalides «jooksupoisiks» kutsutav Loban Põdra väitel priske vahendustasu – 30 miljonit dollarit. Nagu Smoliga isiklikult hämaraid asju ajanud korruptsiooniuurija Põder eel­uurimisel rääkis, oli see piisav summa, et mõlemad mehed pangast töölt lahkuksid ja elu nautima asuksid.

Nii elab Loban suure osa ajast Dominikaani Vabariigis, samal ajal kui Smoli toimetab endiselt Eestis. Postimehe telefonikõnedele viimane eile ei vastanud.

Tõsi, mõlemad on endiselt aktiivselt seotud finantsprobleemide lahendamisega. Ning maailma saja rikkaima inimese hulka kuuluv Rõbolovlev ei kuulu enam väetisetootjate hulka – ta pidas paremaks müüa oma osaluse ettevõttes 6,5 miljardi dollari eest Kremliga paremates suhetes olevatele ärimeestele.

Teatud mõttes oli see sundkäik, sest talle kuulunud kaevandusettevõte oli pärast 2006. aastal kaevanduses juhtunud traagilist õnnetust võimude pideva tähelepanu all. Kui esimene uurimine tõestas, et õnnetus juhtus geoloogilistel põhjustel, siis ootamatult alustas Venemaa asepeaminister Igor Setšin 2008. aastal ettevõtte asjus uut finantsuurimist.

Kui algul võrreldi alustatud juurdlust skandaalse Jukose ja Mihhail Hodorkovski juhtumiga, kus eesmärk oli poliitiliselt sobimatu ärimehe kõrvaldamine, siis lõpptulemus ei olnud Rõbolovlevi jaoks siiski nii dramaatiline.

Dmitri Rõbolovlev  
•    Arstiharidusega, Permi päritolu ärimees, kelle varanduse suurust hindab majandusväljaanne Forbes üheksale miljardile USA dollarile.
•    Avalikkus teab Rõbolovlevit tema üüratute kinnisvaraostude poolest. Näiteks maksis ta 88 miljonit dollarit 22-aastasele tütrele New Yorgis Manhattanile ostetud korteri eest. Või siis 300 miljonit dollarit Monaco kodu eest.
•    Üks tema kuulsamaid investeeringuid on Prantsusmaa jalgpalliklubi AS Monaco aktsiate kontrollipaki ost.
Allikas: PM

Kommentaar
Priit Perens
Swedbank Eesti peadirektor

Mis puutub nimetatud finantseerimistaotlusse, millega seoses mind mainitakse, siis ei ole minule teadaolevalt seda pangast küsitud ei otse ega kaudselt. Kui rääkida Smoli ja Lobani töösuhtest pangaga, siis mõlemad töötasid mitteresidentidest klientide osakonnas. Loban lahkus pangast 2008. aasta lõpus, Smoli varem.

Väljavõte Indrek Põdra ütlustest

«Minu mäletamist mööda 2009. aastal olid [Oleg] Smoli ja [Roman] Loban teinud läbi Phonetexi või Smarti Venemaal kas Silviniti (Venemaa väetisetootja – toim) või Uralkali täiendava maavarademaardla kaevandamise ostuga seotud tehingu. Venemaal ei saadud seda tehingut rahastada, kuivõrd ettevõtte omanik oli opositsioonis ja ükski pank ei oleks tohtinud seda Venemaal teha.

Kuivõrd Silviniti finantsdirektor oli Smoli sõber, siis seda ostu rahastati läbi Smoli. Esialgu üritas Smoli koos Lobaniga leida rahastamist Swedbanki poolt. Tehingu maksumus oli 1,25 miljardit krooni, mida Swedbank juhatuse esimees Priit Perens ei julgenud teha.

Kuivõrd olid tähtajad peal, siis Loban ja Smoli otsisid Euroopa pankasid kaasfinantseerijatena, esitledes ennast kui Swedbanki töötajaid. Loban ja Smoli leidsid kaasfinantseerija ja korraldasid tehingu ära, kasutades Phonetexi või Smarti raha vahendajana.

Vahendustasu oli Smoli ja Lobani poolt 30 miljonit USA dollarit ja tehing tehti läbi Swedbanki kontode. Loetud päevad hiljem lasi Loban Swedbankist jalga koos kõikide tehingut puudutavate dokumentidega, saates töökohta paar päeva hiljem e-kirja, et pank võib ta töölt vabastada.

Poole 30-miljonilisest vahendustasust toimetas Smoli sularahas Venemaale inimestele, kes olid tehinguga seotud, ülejäänu raha aga Šveitsi erinevate kontode peale. Šveitsi kantud raha arestiti ja see on arestitud seal kuni tänaseni. Osa arestitud rahast oli Lobani ja Venemaalt pärit isikute oma. Smoli oli oma osa jätnud sularahas Eestisse. Loban asus elama esialgu Londonisse ja naine ning laps jäid Eestisse.»