Reform lubab riigi rahakotist saadud summadega majandust turgutada

Foto: Peeter Langovits

Reformierakonna peasekretär Kristen Michali hinnangul avaldavad riigikogus olevad sotsidest saadikud oma erakonna juhtkonnale survet, kui soovitavad osa erakonnale riigieelarvest tulevast rahast riigile tagasi maksta. Nende erakond aga eelistavat selle asemel riigi rahaga majandust turgutada.

«Sotsialistide avalduse kohta ütleks ma, et tegu on nende fraktsiooni survega nende erakonna juhatusele ja nii seda tulekski käsitleda,» kommenteeris Kristen Michal sotsiaaldemokraatide tänast avaldust.

Tema sõnul kavatseb nende erakond riigieelarvelise raha panna tagasi Eesti majandusse. 

«Iga teenuse ostmine on täpselt samamoodi raha majandusse tagasi andmine,» selgitas ta erakonna plaani.  Michali sõnul annab sellin ekäitumine keerulisel ajal võimaluse säilitada töökohti või inimeste palkasid.

Michali sõnul oli valitsusel valida kahe valiku vahel. Esimene oleks ühekordne kärbe, mis küll populistlikum, kuid järgmise aasta eelarve juures poleks enam kehtinud, samas kui teine valik oleks jätnud eelarvesse raha alles igal järgneval aastal.

Reformierakond ja IRL pooldavad lahendust, et kaotataks tulumaksutagastused erakondade annetustelt. «See on lahendus, mis jätab raha riigieelarvesse nii sel kui järgmisel kui kõikidel tulevatel aastatel ja annab riigile palju suurema kasu kui ühekordne kärbe,» selgitas ta.

Michali sõnul on tulumaksutagastuse lõpetamine ka olulise korruptsioonivastase eesmärgiga.

«Ei ole saladus, et korruptsiooni põhiliseks põhjuseks on majanduslik kasu ja nii tekivadki lood vähese sissetulekuga inimestest, kes annetavad rohkem kui teenivad. Ja siis küsivad selle pealt täiesti legaalselt tulumaksu tagasi,» rääkis Michal.

Tulumaksutagastuse lõpetamine võtab tema hinnangul selle majandusliku huvi ära ja seega vähendab märgatavalt võimalike variannetuste esinemise tõenäosust.

Keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik nimetas sotside tänast avaldust populismiks.

Eestimaa Rahvaliidu aseesimehe Kajar Lemberi sõnul on nad juba varem esitanud muudatusettepanekuid erakondade rahastamise muutmiseks.

Lisaks on Rahvaliit arutlenud selle üle, et vähendada riigieelarvest eraldatavat toetust erakondadele poole võrra ning allesjäänud 50 protsenti tuleks jagada võrdselt kõigi parlamendi erakondade vahel. «Ainult sellisel juhul saame me rääkida solidaarsusest,» lisas ta.

Kaheksa miljardi krooni suurustest eelarvekärbetest jääb täielikult puutumata erakondadele riigieelarvest makstav 90 miljoni krooni suurune toetus. Erakondadele mõeldud eraldiste vähendamiseks tegi reedel ettepaneku siseministeerium, kes soovis 90 miljonist kroonist kokkuhoiukavaga 7,5 miljonit kärpida.