Ekspert: Google on teinud ära suure töö

Orienteeruja ja maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja Eduard Pukkonen. Foto: Toomas Huik.

Maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja Eduard Pukkoneni sõnul on Google Street View’ga tõenäoliselt muutunud see, kuidas me oma kodumaad näeme.

«See on ikka võimas, see on selge,» hindas Pukkonen Google’i tööd Eesti teede-tänavate pildistamisel. «Kõik inimesed, kes vähegi ise tehnoloogiatega kursis on ja üritavad samasuguseid rakendusi teha, saavad selle töö ulatusest aru.»

Pukkonen märkis, et kolmemõõtmeliste tänavavaadete ilmumine Eesti kohta tähendab inimestele samasugust kvalitatiivset muutust nagu esimene ortofoto või Google Earth’i avamine 2005. aastal.

Pukkoneni sõnul oli Street View tänane avamine talle oluline nii eksperdi kui tavainimesena.

«Ma tõesti jäin sinna kinni mingiks ajaks kohe. Esimene mõte oli, kas kõik kohad, kus ma elus elanud olen, on ka üles salvestatud ja need olid täiesti olemas. Tegin kõikidest kohtadest pildid ja panin isegi üles Facebooki. Ma usun, et on nii nostalgilisi hetki kui ka rõõmsaid muljeid, mida inimesed neile oluliste kohtade vaatamisest saavad. Ma usun, et see on väga emotsionaalne asi,» hindas Pukkonen rakenduse tähtsust eestlastele.

Eksperdi sõnul on maa-ametil nii mõndagi, mida Google rakendusest õppida, eriti mis puudutab tehnoloogia kasutamist. Samas tuleb tähele panna, et kahe asutuse rakenduste eesmärk on siiski erinev.

«Meil on geograafiline täpsus ja ajakohasus väga olulised. Kui maailm täiustub ja muutub, üritame ka pildistamiseks alati uuesti lennata. Google’l seda kohustust otseselt ei ole, ta on selline visuaalne rakendus nagu film. Päris maaameti tööd ei saa ta kuidagi asendada,» ütles Pukkonen.

Tema sõnul harjuvad inimesed tõenäoliselt Google Street View rakendusega kiiresti ja hakkavad soovima, et kolmemõõtmelisi vaateid võimalikult kiiresti uuendataks. Seda, et rakendus eestlasi privaatsuse rikkumise pärast protestima paneb, Pukkonen tõenäoliseks ei pidanud. «Ida-Euroopa on selles mõttes mugav, et meil see omanditunne on natuke teine kui läänes, kus see on väga vastuoluline rakendus.»