/nginx/o/2012/05/14/1105204t1h63fa.jpg)
Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et uue nimega Maailmavaate Sihtasutuste loomise ideed ei tohiks sellisel kujul üldse lauale panna, vaid kogu erakondade rahastamissüsteem tuleks tervikuna läbi töötada.
Ühing: erakondade rahastamist tuleks käsitleda tervikuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestades erakondadele avalikest vahenditest eraldatavate summade piisavust ning samas kodanikuühiskonna üldist rahastamise nõrka seisu Eestis, leiab ühing, et antud juhul pole aktsepteeritav sellisel moel avaliku lisaraha suunamine erakonnaga seotud organisatsioonidele, sõltumata nende loomise eesmärgist.
«Erakondadel on erinevaid, seaduslikke mooduseid, mille abil suurendada oma tulubaasi ja viia ellu ka neid tegevusi, mida plaanitakse loodavate sihtasutuste kaudu teha,» leidis Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. «Sihtasutuste ümbernimetamisest üksi ei piisa,» märkis ta.
Ühing on seisukohal, et erakonnad on paigutanud täitevvõimu mittepoliitilistele ametikohtadele parteidega seotud inimesi ning ministeeriumite poliitnõunikud täidavad erakondlikke, mitte avalikke ülesandeid. Selline olukord ei luba ühingu hinnangul loota, et erakondlike sihtasutuste töötajaskond pühendub pelgalt maailmavaate levitamisele.
«Erakonnad väidavad küll, et sihtasutused saavad olema tugeva avaliku tähelepanu all, kuid tööefektiivsus on üsna suhteline ning raskesti mõõdetav parameeter,» arvas Prii. «Mitut analüüsi või idapartnerlusprojekti me peaksime sihtasutuselt nõudma, olemaks kindlad, et sihtasutuste töötajad ei tegele erakondliku tööga?»
Teine kõhklusi tekitav asjaolu on ühingu arvates erakondade soovimatus muuta üldist erakondade rahastamist läbipaistvamaks ning tugevdada kontrolli selle üle, mis samuti ei luba järeldada, et riigieelarvest rahastatavate sihtasutuste puhul tagatakse nii sisulise kui finantstegevuse piisavad kontrollivõimalused.
«Ennekõike peaksid erakonnad suutma veenda avalikkust, et nende senine tegevus on läbipaistev ning pingutused lubatud finantsvahendite hankimisel, näiteks liikmemaksude kaudu, on olnud ehtsad. Samuti tuleks algatada uuesti diskussioon juriidiliste isikute annetuste üle, mis Eestis on keelatud, kuid mitmetes teistes ELi riikides, näiteks Hollandis, Taanis, Norras ja Soomes, lubatud ning kaaluda annetustele summaliste piirangute seadmist,» seisab Korruptsioonivaba Eesti pressiteates.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.