MSAde rahastamine tekitas riigikogus küsimusi

Foto: Urmas Nemvalts

Riigikogu täiskogu lõpetas esimese lugemise erakonnaseaduse muudatustel, millega tekib võimalus luua erakondade kõrvale maailmavaate sihtasutusi. Enim tekitas parlamendiliikmetes küsimus sihtasutuste rahastamine.

Maailmavaate sihtasutuste (MSA) eesmärk on edendada avalikes huvides ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides.

Eelnõu kohaselt ei tohi maailmavaatelise sihtasutuse tegevus olla suunatud erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sihtasutus ei tohi osaleda valimiskampaania läbiviimisel või konkreetse poliitilise erakonna või tegevpoliitiku propageerimisel.

Tulu võivad MSAd saada riigieelarvelistest eraldistest, milleks tänavu on ette nähtud 900 000 eurot. Lisaks võivad MSAd saada tulu annetustest, tehingutest sihtasutuse varaga, Euroopa Liidu toetustest, aga ka Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide avalikest vahenditest ning neis liikmesriikides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste varast.

Enim küsimusi eelnõu lugemisel tekitas parlamendi liikmetes sihtasutuste rahastamine.

Parteitu Rainer Vakra imestas, miks on erakondade juurde loodavatele ehk neljale sihtasutusele ette nähtud pooleks aastaks just 900 000 eurot, samas kui riik rahastab 1,3 miljoni euroga enam kui 100 vabaühendust aastas. «See on sama palju kui kõigi teiste sihtasutuste toetused aasta peale kokku. Miks just see summa?» päris ta.

Põhiseaduskomisjoni nimel eelnõu kaitsnud Peep Aru (Reformierakond) meenutas seepeale, et summa otsustati ühiselt riigikogus riigieelarvet arutades. Samuti lisas ta, et ülejäänud vabaühendused saavad otsetoetustena ligi 7 miljonit eurot, kuid sellele lisaks on projekte-programme ca 67 miljoni euro ulatuses, millest on sihtasutustel veel võimalik projektipõhiselt raha taotleda.

Lembit Kaljuvee leidis, et mida rohkem Aru oma ettekandes sihtasutuste rahastamisest ja selle kontrollivõimalustest rääkis, seda enam tekkis tal tunne, et raha hakatakse kasutama just parteilistel eesmärkidel.

«Põhiseaduskomisjon on püüdnud eelnõu teha sellisena, et oleks võimalikult vähe kõrvalekaldeid ja suundumust sinnapoole,» lausus Aru ja nentis, et seda, kas see sajaprotsendiliselt on õnnestunud, tuleb analüüsida. Samas on tema sõnul juba laekunud parandusettepanekuid näiteks valitsuselt ja erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt.

Rainer Vakra tundis ka huvi, kas raha hakkavad saama ka nende erakondadega seotud sihtasutused, kel on võlgu lausa riigi ees ning kas ei tuleks kohustada neid võlgu ära maksma, enne kui hakata neile uusi juriidilisi kehasid juurde looma.

«Aitäh kriitilise viite eest oma eelmisele koduerakonnale, teistel peaks rahaasjadega korras olema,» vastas Peep Aru. Ta rõhutas, et eelnõu eesmärk on siiski erakonnad ja sihtasutused oma tegevuses ja rahastamises võimalikult palju eraldada, nende ainus side on ühine maailmavaade. «Aga kunagi ei ole välistatud pahatahtlikkus, ükskõik millised karmid reeglid me teeme,» tõdes ta.

Maailmavaateline käsi

Juku-Kalle Raid (IRL) küsis Peep Arult, kas ta peab neid inimesi lolliks, kes on siiani ilma erakonnata elanud ja justkui ei omakski maailmavaadet. «Mida need inimesed on teinud valesti, et sa pead neile oma maailmavaatelise käe sirutama?» päris ta.

Aru pidas sellist isiklikku rünnet kohatuks ning vastas, et need inimesed ei tee tema arvates mitte midagi valesti. «Keegi ju ei vastanda ega suru peale ega võta kelleltki midagi ära, vaid püütakse propageerida maailmavaadet ja demokraatlikke tegevusi nii meil enda kodus kui ka välismaal. Ja kas see on siis paha, kui inimesed on targemad? Seda teadlikumalt nad oma valikuid teevad,» arvas ta.

Parteitu Deniss Boroditš tõi esile, et kui loodavad sihtasutused hakkavad demokraatlikku maailmavaadet edendama ka välisriikides, siis kas ei ole kummaline, et Eesti riigi maksumaksjad asuvad sekkuma teiste riikide siseasjadesse ning toetama rahaliselt nende demokraatlikke erakondi ajal, mil enda murede lahendamiseks raha ei piisa.

Arule see imelik ei tundunud: «Eesti oma arengutasemel püüab aidata ka kodanike harimist teistes riikides, eelkõige meie idapoolsete partnerite osas. Minu meelest on see teatud mõttes meie kohus nende mittetulundusühingute või mittetulundussektori ees, kes omal ajal, kui me Eestis alustasime, omi maailmavaateid Eestis tutvustasid ja paigutasid siia demokraatia arendamiseks päris hulgaliselt raha.»

Eelnõu suunati teisele lugemisele ning parandusettepanekute tähtajaks seati 24. mai keskpäev.