Dubais pesitseva sõltumatu rahvusvahelise instituudi Legatum teadlased kiitsid Eesti majanduse külgetõmbejõudu, kuid kritiseerisid sotsiaalse kapitali ja sidususe vähesust.
Eesti heaoluindeksit langetas sotsiaalse kapitali vähesus
Legatumi uuringus võrreldi enam kui saja riigi elukvaliteeti, eluga rahulolu ja majanduslikku tugevust. Raporti kohaselt on kõige kõrgem heaoluindeks Austraalias, Austrias ja Soomes. Eesti jagas vastavas edetabelis 104 riigi hulgas Uruguaiga 36. kohta.
Edetabeli eesotsas troonivad lisaks eelpool mainitud riikidele traditsiooniliselt kõrge elatustasemega maad. Näiteks USA jagas koos Saksamaa ja Aasia majandustiigri Singapuriga neljandat kohta.
Majanduse konkurentsivõime poolest oli Eesti küll 30. kohal, kuid keskmisest madalamad näitajad sotsiaalsfääris langetasid kohta üldtabelis kuue koha võrra.
Ühiskonda laiemalt mõjutava sotsiaalse kapitali mõju vaadeldi seejuures olulise tegurina, mis riikide heaolu mõjutab.
Raportis avaldatud andmete kohaselt on kõigest 65 protsenti eestlastest rahul oma tervisliku seisundiga. Üldist rahulolu langust mõjutasid ka lesestumine ja kõrge abielulahutuste arv.
Raportis kiidetakse Eesti soodsat majanduskliimat ning riigiaparaadi avatust ja läbipaistvust, mis on siia meelitanud välisinvesteeringuid, kuid mööndakse, et head ajad võivad ülemaailmse finantskriisi ja maailmamajanduse jahenemise tõttu olla möödas.
Madala hinnangu sai Eesti ka innovatsiooni osas, sest riigis registreeritakse liiga vähe patente.
Eesti puhul toodi välja veel madal ühiskondlik aktiivsus, leige suhtumine vabatahtlikusse töösse ja heategevuse nõrk osakaal.
Raport toob välja ka eestlaste ja venelaste vahelised pinged, mida poliitikud on viimastel aastatel oma populaarsuse kasvatamiseks ära kasutanud.
Eesti lähinaabritest oli Soome kolmandal, Rootsi 12, Läti 41, Venemaa 57, Leedu 104 riiki hõlmanud uuringus ei osalenud. Kõige nõrgemad näitajate jäi silma Jeemen, mida edestasid ka Zambia, Mali, Kesk-Aafrika Vabariik.