Riigiprokuratuur lõpetas osaliselt Tuiksoo ja Toobali kriminaalasja

Priit Toobal. Foto: Mihkel Maripuu

Viidates riigikohtu otsusele Mati Eliste suhtes, mis muutvat senist kohtupraktikat, teatas riigiprokuratuur, et lõpetab osaliselt riigikogu liikmete Priit Toobali ja Ester Tuiksoo kriminaalasja. Hannes Rummu elektronkirjadega seotud kuriteoepisoodi kriminaalmenetlus jätkub ning sellega seoses on kahtlustuse saanud kolm inimest.

30. aprilli riigikohtu lahendis analüüsiti mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu ning jõuti järeldusteni, millest tulenevalt lõpetab prokuratuur osaliselt Priit Toobali ja Ester Tuiksooga seotud kriminaalmenetluse. Hannes Rummu elektronkirjadega seotud kuriteoepisoodi kriminaalmenetlus jätkub ning sellega seoses on kahtlustuse saanud kolm inimest.

Riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Ester Tuiksoole esitatud kahtlustustes on asutud seisukohale, et kahtlustatavate poolt oma mõjuvõimu kasutamine eesmärgiga saavutada SA Tallinn 2011 ja muude Tallinna linna ametiisikute poolt otsuste tegemist tasu maksva isiku huvides on ebaseaduslik, sest korruptsioonivastase seaduse kohaselt on ametiisikul, kes peab tasuta osutama teenuseid või langetama otsuseid, keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasuna või mingi vastuteenena, teatas riigiprokuratuur. Sarnast käsitlust on toetanud senine kohtupraktika.

Käesoleva aasta 30. aprilli otsusega Mati Eliste kriminaalasjas asus riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust aga seisukohale, et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtuvalt korruptsioonivastases seaduses sisalduvatest ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada tema poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Samas puuduvad Eesti õiguskorras käesoleval ajal normid, mis eristaksid ametnike seaduslikku mõjutamist (nt aktsepteeritud lobitöö) ebaseaduslikust.

Sellest tulenevalt ei ole mõjuvõimuga kauplemise koosseisu rakendamine üldjuhul enam võimalik, mistõttu riigiprokuratuur lõpetab kriminaalasja Ester Tuiksoo ja Priit Toobali mõjuvõimuga kauplemise episoodis.
Kriminaalmenetlus jätkub Hannes Rummu elektronkirjadega seotud kuriteoepisoodis, kus on kahtlustuse saanud Priit Toobal, Lauri Laasi ja Ivor Onksion.

Ester Tuiksoo ja Priit Toobali kahtlustuse sisu

Käesoleva kriminaalasja menetlus on alustatud mullu 14. juunil. Tänavu 9. jaanuaril esitas kaitsepolitseiamet Ester Tuiksoole ja Priit Toobalile kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse kohaselt mõjutasid Tuiksoo ja Toobal, kasutades ebaseaduslikult ära oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu, 2011. aasta juunist septembrini Jüri Luige palvel SA Tallinn 2011 juhatuse liiget Jaanus Mutlit, et viimane kasutaks oma ametiseisundit ja organiseeriks Jüri Luigele võimaluse osutada heli- ja valgustehnika rentimise ja ilutulestiku korraldamise teenuseid Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavatel üritustel.

Vastutasuks soovis Priit Toobal kokkuleppel Ester Tuiksooga, et Jüri Luik tasuks osutatud ja osutatavate teenuste eest saadud tulust osa Priit Toobalile Eesti Keskerakonna toetuseks. Tuiksoo ja Toobali mõjutamise tulemusena korraldas Sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli Jüri Luigele võimaluse pakkuda heli- ja valgustustehnika rentimise teenust Tallinn Kultuurpealinn 2011 ürituste raames toimunud Võru folkloorifestivalil. Vastutasuna tasus Jüri Luik Viljandis Priit Toobalile kümme protsenti eelnimetatud ürituse korraldamisega teenitud tulust ehk 300 eurot sularahas Eesti Keskerakonna toetuseks.

Samuti korraldas Jaanus Mutli Ester Tuiksoo ja Priit Toobali mõjutamise tulemusena Jüri Luigele võimaluse ilutulestiku tegemiseks Tallinn Kultuuripealinn 2011 üritusel ehk Tallinna merepäevade raames toimunud laeva Krusenstern vastuvõtul eelmise aasta 15. juulil.

Vastutasuna andis Jüri Luik Tallinnas Priit Toobalile mullu 30. augustil ürituse korraldamisega teenitud tulust 10 protsenti ehk 100 eurot sularahas Eesti Keskerakonna toetuseks. Samal kohtumisel võttis Toobal Luigelt vastu sularahas veel 200 eurot ning nõustus koos Ester Tuiksooga ka edaspidi vara vastu võtma selle eest, et Tuiksoo ja Toobal kasutaksid ebaseaduslikult oma mõjuvõimu, et Sihtasutuse Tallinn 2011 ametiisikud ja Tallinna linna ametiisikud organiseeriks edaspidi Jüri Luigelt teenuse tellimise Tallinnas korraldatavatel üritustel. Vastutasuna pidi Jüri Luik edaspidi Priit Toobalile ja Ester Tuiksoole andma 10 kuni 50 protsenti üritustel saadavast tulust.

Kogutud tõendid

Kohtueelse uurimise käigus on tunnistaja Jüri Luik andnud ütlusi, et 2011. aasta veebruari alguses soovis Ester Tuiksoo, et Luik hangiks riigikogu valimistel talle hääli ja võimaldaks enne parlamendivalimisi endale Luige poolt väljaantavas ajalehes reklaami teha. Jüri Luik pakkus kohtumisel, et ta võib muretseda Tuiksoole üle kahesaja hääle hinnaga 100 krooni üks hääl. Tunnistaja sõnul lubas ta Tuiksoole riigikogu valimistel hääli, kuigi tegelikult tal seda plaanis teha ei olnud. Samas arvas Luik, et tal võib Tuiksoost edaspidi kasu olla.

Erinevatest tõenditest nähtub, et Tuiksoo ja Luik suhtlesid 2011. aasta kevadel korduvalt telefonitsi ning kohtumistel. Luige ütluste kohaselt teatas Tuiksoo talle pärast valimisi toimunud kohtumisel, et ta ei taha võlgu jääda ja on nõus Luige tehtud töö eest raha andma.

Luik väljendas, et ei soovi raha ja andis teada, et sooviks pigem üritustel oma teenuseid osutada. Tuiksoo organiseeris Jüri Luigele kohtumise Tallinna Kultuuripealinn 2011 koordineeriva sihtasutuse juhi Jaanus Mutliga. Teisel kohtumisel andis Mutli Luigele Tallinn 2011 programmiraamatu ning soovitas välja valida üritused, millistel Luik soovib teenust osutada.

Tuiksoo pakkus, et Luik võiks vastutasuna toetada Keskerakonda ja kohtuda erakonna peasekretäri Priit Toobaliga. Samal kohtumisel leppisid Luik ja Tuiksoo kokku, et Jüri Luige poolt ürituste korraldamise võimaluse saamise eest makstava hüvitise suurus moodustaks 10 protsenti osutatud teenuse eest saadud tasust.

Jaanus Mutli on menetluse käigus kinnitanud, et kohtus Luigega seetõttu, et erakonnakaaslasest Tuiksoo seda soovis. Samuti tunnistab Mutli, et lasi kohtumisel Luigel Tallinna Kultuuripealinna programmiraamatust välja valida talle huvipakkuvad üritused ning andis nõusoleku Võru folkloorifestivali korraldajale öelda, et soovitav on osta teenust Jüri Luige käest. Tõendid kinnitavad, et Luik sai AS Ruf Eesti kaudu kasu nii Tallinna Merepäevadel toimunud laeva Krusenstern saabumise üritusel ilutulestiku korraldamisest kui ka Võru rahvusvahelisel folkloorifestivalil lavade heli- ja valgustusrendi teenus osutamisest.

Kriminaalasjas tehtud jälitustoimingutega ja turvakaamerate salvestusega on tuvastatud, et Jüri Luik ning Priit Toobal kohtusid mullu 28. juulil Viljandis Statoili teenindusjaama naabruses ning kohtumisel andis Luik Toobalile sularaha 300 eurot. Kohtumisel selgitas Luik, et Toobalile antav 300 eurot moodustab varem kokku lepitud 10 protsenti erakonnale Võru folklooripäevadel korraldamise eest saadud tasust. Jüri Luik ja Priit Toobal leppisid samal kohtumisel kokku, et Luige poolt Toobalile Keskerakonna toetuseks üle antud summat Luige nimelt tuleva annetusena kirja ei panda. Jüri Luik andis samas Priit Toobalile teada, et on huvitatud ka edaspidi võimalusest saada pakkumisi ilutulestiku või valgustuse korraldamiseks Tallinn Kultuuripealinn 2011 üritustel. Luik ja Toobal arutasid kohtumisel, kuidas Luik saaks erakonna toetamise eest edaspidigi võimaluse ettevõtjana Tallinnas toimuvatel üritustel teenuseid müüa.

Toobal kinnitas, et Tallinnas korraldatakse 2011. aasta lõpuni kultuuripealinna raames palju üritusi, millel Luigel selline võimalus avaneks. Luik teavitas Toobalit ka sellest, et järgmisel kohtumisel tasub ta 10 protsenti Tallinna merepäevade raames 15. juulil toimunud laeva Krusenstern vastuvõtul pakutud teenuse eest saadud tasust.

Jälitusprotokollist selgub, et Jüri Luik andis samal kohtumisel Priit Toobalile üle sularahas 300 eurot, millest 100 eurot moodustas ca 10 protsenti merepäevadest saadud tasust ning 200 eurot andis Jüri Luik tasuks edaspidiste võimaluste eest Tallinnas teenuseid osutada. Priit Toobal soovis kohtumise käigus teada, kas Luige jaoks on oluline, et üritused ka reaalselt toimuksid ning arutas võimalust teha üritusi selliselt, et Luigele makstud rahast maksaks viimane 50 protsenti Priit Toobalile tagasi. Samal kohtumisel teatas Toobal, et ka edaspidised kohtumised võiksid toimuda läbi Ester Tuiksoo.

Samuti nähtub tõenditest, et Tuiksoo ja Luik arutasid omavahelises vestluses võimalust Keskerakonna toetuseks raha muretseda läbi Tallinna linna korraldatavate ürituste selliselt, et Luik maksaks üritustest teenitud tasust 50 protsenti Priit Toobalile.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Jüri Luik käis vastavalt Ester Tuiksooga varem kokkulepitule 28. septembril 2011 Keskerakonna büroos, kus talle anti üle sama kuupäeva kandev Priit Toobali nimel koostatud ja allkirjastatud kiri, milles Toobal teatas, et tänab Jüri Luike toetamast Keskerakonda 500 euroga ning ühtlasi peab teatama, et tema pädevuses ei ole Tallinna linnavalitsuse ega SA Tallinna Kultuuripealinn 2011 esindamine ega nende nimel läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine. Jüri Luik allkirjastas Keskerakonna kontoris viibinute soovil kaks kassa sissetuleku orderit, mida oli soovinud Priit Toobal.

Mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseis senises praktikas ja riigikohtu lahendis

Mõjuvõimuga kauplemise kuriteo koosseisu moodustab ametiisiku ebaseaduslik mõjutamine ametialase teo toimepanemisele või toime panemata jätmisele kolmanda isiku huvides, võttes sellise mõjutamise eest kolmandalt isikut tasu. Senises praktikas käsitleti ebaseadusliku mõjutamisena sellist mõjutamist, mis oli vastuolus korruptsioonivastases seaduses sätestatud reeglitega. Nüüd on riigikohus asunud seisukohale, et pelgalt korruptsioonivastase seadusega mõjuvõimuga kauplemise mõistet sisustada ei saa.

Riigikohus osundab, et mõjuvõimuga kauplemise koosseis toodi Eesti karistusseadusesse 2006. aastal, viimaks seadustikku kooskõlla korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga. Konventsiooni kohaselt tuleb siseriiklikult määratleda kuriteona sellise hüve palumine, vastuvõtmine või lubamine või hüve pakkumise heakskiitmine, mis põhineb isiku mõjukuse arvestamisel, olenemata sellest, kas isik on oma mõjuvõimu kasutanud või kas see eeldatav mõjukus viib kavatsetud tulemuseni.

Konventsiooni seletuskirja kohaselt soovitakse selle tegevuse kriminaliseerimisega võidelda selliste isikute korruptiivse käitumise vastu, kes kuuluvad ametiisiku või erakonna lähiringkondadesse ja püüavad seda positsiooni kuritarvitada. Samas märgitakse, et sobimatu mõjutamise all ei ole silmas peetud tunnustatud lobitöö vorme.

Simson: Keskerakonda rünnati väljamõeldise alusel

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et riigiprokuratuuri otsus näitab selgelt, et kaitsepolitsei on Keskerakonda kuuluvaid poliitikuid alusetult kahtlustanud ja juhtunu kujutas endast rünnakut suurima opositsioonierakonna vastu.

«Tänaseks on selge, et läbiotsimise ajendiks toodud ilutulestike korraldamine ei olnud mõjutatud Keskerakonna poliitikute poolt. Merepäevade ilutulestikku ei korraldanud Võru ärimees Jüri Luik, kelle 500-eurone annetus sai opositsioonierakonna kontori läbiotsimise vabanduseks. Võru folkoorifestivali ilutulestiku korraldas aga Võru maavalitsus. Tänases Eestis kuuluvad kõik maavanemad kas IRLi või Reformierakonda,» rääkis ta.

Simsoni sõnul peab riigiprokuratuur selle eest vastutama, et pea pool aastat on riigikogu liikmeid hoitud surve all ning tema väitel on kaitsepolitsei kasutanud võimalust, et haarata enda kätte kogu Keskerakonna asjaajamine ja halvata erakonna tööd.

«Toimus liigne jõu kasutamine ning väljamõeldise alusel tungiti Keskerakonna büroosse,» ütles Simson ja lisas, et juhtunu polnud kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Samuti heitis ta prokuröridele ette, et elamislubade skandaalis andsid nad asjaosalistele «ilma analüüsita amnestia», Keskerakonna büroo läbiotsimine aga «sai kiirelt prokuröri heakskiidu».