/nginx/o/2008/08/22/67542t1hd06f.jpg)
Eesti peab arvestama, et Lätis ohu korral meie jaoks vajalikku sõjalist jõudu praegu ei ole, ütles kindral Ants Laaneots, lisades, et Eesti peab meist lõuna pool toimuvate arengute pärast mures olema.
Laaneots: lõunapiiri kaitse valmistab Eestile muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame muretsema ka selle eest, kuidas kaitsta oma lõunapiire, kui võib juhtuda selline situatsioon, et Lätis on vastaspool sees,» ütles Laaneots ETV saates «Välisilm».
Kindral selgitas, et Läti ja Leedu rahaline panus oma armee tugevdamiseks on oluliselt väiksem kui Eestis, seda nii summaarselt kui ka protsentuaalselt SKT suhtes, möödunud aastal oli Leedu riigikaitse eelarve 0,91 protsenti SKTst ja lätlastel 1,05 protsenti.
«Ja selleks aastaks ei saanud nad mitte midagi erilist juurde, samas kui meil kasvas riigikaitse eelarve 1,73 protsendilt SKTst 2 protsendile,» rõhutas kindral.
Suur NATOsse saamise eufooria viis selleni, et meie lõunanaabrid läksid kiiresti üle kutselisele armeele.
«Selle tulemus tänaseks on see, et näiteks Läti kulutab aastasest eelarvest ainuüksi 4600 sõjaväelase palkadeks 59 protsenti ja leedulased 10 600 mehelise armee peale koguni 67 protsenti, Eestil on personalikulud vaid 34,5 protsenti,» selgitas kindral.
«Kui sinna panna juurde ka need kulutused, mis on vajalikud osalmiseks Afganistanis, siis sisuliselt mõlemal meie naabril raha arenguks üldse ei jää,» muretses kindral.