Aaviksoo pooldab eksameil abivahendite lubamist

Jaak Aaviksoo. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Haridusminister Jaak Aaviksoo julgustas koole liikuma vähem formaliseeritud teadmiste kontrolli suunas, kus eksamitel võiks kasutada kõiki abivahendeid.

Aaviksoo märkis riigikogus arupärimistele vastates, et Eesti hariduselus puutub ta pidevalt kokku küsimusega, mida me õieti tahame, et õpilased koolis õpiksid? «Kas konkreetset formaati, kuju ja sisu omavaks eksamiks või siiski riikliku õppekavaga ettenähtud aine mõistmise eesmärgil? Olen seda meelt, et uus eksamivorm või suvaline eksamivorm ei saa ega tohi eeldada mingeid teisi teadmisi ja oskusi kui need, mida tuleb õpetada ja omandada kehtiva riikliku õppekava järgi,» sõnas minister. Seepärast ei tohiks tema hinnangul emakeele riigieksami vormi selginemine vaid aasta enne eksami toimumist olla probleemiks, sest ta ei muuda tühiseks eelneva 12 aasta jooksul toimunud tööd.

Aaviksoo rõhutas, et riigieksamit ei korraldata võimalikult suure väljakutse esitamiseks, vaid selleks, et mõista ja adekvaatselt hinnata, kas püstitatud eesmärgid on täidetud või ei ole.

Minister ütles, et ei pea õigeks õpilaste analüüsimist, millised küsimusvariandid eksamil esineda võivad ning siis päheajamist, kuidas nendele vastata tuleks.

«Mina ise olen mänginud vähemasti selle mõttega, et miks ei võiks eksamid olla nii, nagu tavalises elus, et kogu internet on sulle kättesaadav ja kõik vahendid, mis sa suudad seljakotiga sinna eksamiruumi kaasa võtta, tule ja tassi ja pane lauale hunnikusse,» rääkis Aaviksoo.

«Aga tõeline teadmine või selle puudumine tuleb ka siis välja, kui niisuguste abivahendite tagant korra silma vaadata ja küsida, et kuidas selle või tolle asjaga on. Ise oma kogemusest võin öelda, et ega need abivahendid ja eksamipiletite õppimine väga palju ei aita,» ütles minister.

«Nii et mina julgustaksin minema vähem formaliseeritud ja rohkem avaliku teadmiste kontrolli poole, sest siis kaovad inimesel ära ka hirmud, kas ta täpselt seda asja on õppinud. Tegelikus elus pole meil eksamipiletit, meil on probleemid, mida me peame oskama lahendada,» selgitas Aaviksoo.

Minister nentis, et paraku on meil praegu niisugune koolikultuur, et eksam on väga tugev motivaator.

Aaviksoo, kes tegi koos mitme teise ministeeriumitöötajaga ka ise uut emakeeleeksamit, uskus, et läbi ta eksamilt ei kuku. «Ma julgustaksin kõiki täiskasvanuid aeg-ajalt tegema mitte ainult emakeele eksamit, vaid proovima oma hambaid ka mõne teise riigieksami peal. Järsku siis saame ka tunda, mis meie teadmistest, mida me kooli lõpuks kogusime, alles on jäänud ja kuivõrd kasulikuks need teadmised või nende puudumine meile on elus tulnud,» soovitas ta.