/nginx/o/2011/12/14/876768t1h21a5.jpg)
Põhiseaduskomisjon saadab riigikogu täissaali esimesele lugemisele erakonnaseaduse muudatused, kus esialgu kavas olnud demokraatia arendamise sihtasutuste (DASAde) loomisest on loobutud ning nende asemel luuakse hoopis maailmavaate sihtasutused (MSA).
Ehkki riigikogu pressiteade märkis, et esialgset eelnõu muudeti Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult (EMSL) ja teistelt huvilistelt saadud tagasiside ja ettepanekute põhjal, leiab liit, et sisuliselt eelnõus suurt midagi muudetud pole.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on komisjoni otsus tuua eelnõu riigikogu täiskogu ette muudetud kujul mõistlik samm. «Ma usun, et põhiseaduskomisjon soovib siiralt eelnõu edasisel menetlemisel kodanikuühendustega koostööd teha. Siis on vähem möödarääkimisi ja vääritimõistmist,» ütles ta.
«IRLi seisukoht on, et selle algatuse rahastamiseks ette nähtud vahendid peaks täies mahus minema vabaduse ja demokraatia toetamiseks meie naabruspoliitika prioriteetriikides,» sõnas riigikogu liige Mart Nutt.
Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu tuleb riigikogus esimesele lugemisele homme.
Muudetud eelnõu järgi on maailmavaate sihtasutus erakonna asutatud sihtasutus, mille eesmärk on avalikes huvides edendada ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides. Erakond võib asutada ühe temaga seotud maailmavaate sihtasutuse ning peab sellest teatama viivitamatult erakondade rahastamise järelevalve komisjonile.
Sellistele MSAdele nähakse ette eraldised riigieelarvest, lisaks võivad nad tulu saada annetustest, tehingutest sihtasutuse varaga, Euroopa Liidu toetustest või välisorganisatsioonidelt, mille eemärgid on vastavuses maailmavaate sihtasutuse tegevuse eesmärkidega.
Mittetulundusühingud: sisuliselt muutust pole
EMSL juhataja Urmo Kübar ütles Postimehele, et peale nime muutmise pole nende tehtud ettepanekuid eelnõus arvestatud. See, et sihtasutuste nime muudeti, on tema sõnul iseenesest tore, sest uus nimi vastab rohkem sisule.
Demokraatia arendamise sihtasutuse (DASA) asemele pakkusid mittetulundusühingud välja mõned erinevad nimed. «Sõna demokraatia selles kontekstis pole õige, sest sellega ei tegele ainult erakonnad, kellele on avatud see võimalus neid sihtasutusi riigieelarve toetusel luua, vaid palju suurem ring asutusi. Pealegi demokraatia ei piirdu ainult partei ideoloogiaga. Pakkusime, et kohasem oleks nimetada neid parteide, erakondade või maailmavaate arendamise sihtasutusteks, viimane on nüüd valitud.»
«Aga meie reageeringutes polnud kõige olulisem küsimus selles, kuidas neid sihtasutusi nimetada. Põhiküsimus oli ikkagi selles, kas neid sihtasutusi on üldse vaja sellisel kujul ja miks erakonnad selliste tegevustega ei saa hakkama oma praegustest vahenditest, mida on ka piisavalt, eriti võrreldes teiste organisatsioonidega, kes kodanikuharidusega tegelevad,» rõhutas Kübar.
«Samuti, kuidas tagada, et sihtasutustele antud raha ei hakataks kasutama lihtsalt erakondadele valimispropaganda tegemiseks. Praegused lahendused eelnõus ei anna kindlust, et hakata piiri tõmbama selle vahel, mis on maailmavaate edendamise töö ja mis on valimisteavitus,» hoiatas Kübar. «Samuti tekkis küsimus, et kõrvalseisjatel on väga raske hakata kontrollima, mida täpselt sihtasutuste töötajad oma palga eest teevad.»
Kübar leidis, et kui eelnõu sellisel kujul hoolimata avalikkuse üldisest vastuseisust vastu võetakse, saavutab riigikogu ehk tõesti eesmärgi, et rahvas mõistab parteide olemust paremini, aga mitte nii, nagu erakonnad seda sooviks. «Seni toimunu jätab selgelt mulje, et erakonnad muretsevad rohkem endale ideaalsete tingimuste loomise, kui kodanikkonna harimise ja valijate teadlikkuse edendamise pärast,» sõnas Kübar.
Aru: põhjendamatu hirm
Põhiseaduskomisjoni liige Peep Aru tõdes, et peale nime rohkem muutusi eelnõusse sisse ei viidud. «Aga ma arvan, et kui muutusi tahetakse, tulevad need eelnõu menetluse käigus.»
Tema sõnul soovisid mittetulundusühingud teise põhimõttelise muudatusena leida MSAdele teisi rahastamisallikaid, näiteks erakondadele eraldatavast rahast. «Siin me jäime esialgsele kindlaks, et selles nišis on sihtasutuste loomine vajalik ning ühe rahastusallikana peab neile riigieelarveline finantseerimine jääma,» lausus Aru.
Selle aasta riigieelarves on loodavatele MSA-dele jagamiseks ette nähtud 900 000 eurot.
Aru hinnangul on vabakondadel eelnõu tõttu hirm, et nende rahastamisvõimalused kahanevad, kuid seda ei tasuks karta. «Eestis tegutsevatele vabakondadele on ju eri valitsemisalade kaudu eraldatud riigieelarvest umbes 7 miljonit eurot, lisaks sellele on eri programme, kust nad saavad projektipõhiselt raha küsida, neid on üle 60 miljoni euro, nii et neil on rahastamisvõimalused olemas.»
«Loodavad sihtasutused on vaid ühe selgepiirilise niši täitmiseks, mis põhiseaduskomisjoni hinnangul täna täitmata ja mille osas – eriti välismaa suunal – on Eestil moraalsed kohustused. Omal ajal saime ju meie päris palju abi analoogsetest institutsioonidest teistest riikidest,» ütles Aru. «Osades idapoolsetes riikides on ju päris keerulised olukorrad demokraatiaga. Ei aita, et me teeme koostööd vaid valitseva võimuerakonnaga mõnes teises riigis, pigem ikka selleks, et kõik maailmavaatelised suunad oleksid seal esindatud.»
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)