Seni uhkeid venekeelseid nimesid nagu Neupokojevi ja Stvornaja kandnud meremadalad said endale eestipärased nimed.
Meremadalad said eestipärased nimed
«18 aastat tagasi, kui hakati Eestis merekaarte koostama, pöördus veeteede amet ajakirjanduse kaudu rannarahva poole palvega leida venekeelsetele meremadalatele rahvapärased nimed,» rääkis veeteede ameti teatmeteoste talituse juhataja Malle Hunt. Paljud vanemad inimesed mäletasid toona veel, kuidas käidi kala püüdmas madala juures, millel oli eestikeelne nimi. Vastus saadi ka riigiarhiivist.
Peeter Päll Eesti Keele Instituudist rõhutas, et Eesti meremadalad ei saanud uusi nimesid, vaid nad said tagasi rahvapärased, rannarahva poolt kasutatud nimed. «Miks nad kaartidel olid võõrapärased, tulenes ilmselt
sellest, et juba tsaariajast peale kartografeerisid meie rannikumerd mereväelased, kellel ei olnud kohalikust nimetraditsioonist aimu,» selgitas ta seniste peamiselt vene nimede päritolu.
Päll täpsustas, et ei muudetud ainult venekeelseid, vaid ka muid võõrapäraseid madalate nimetusi ning asemele pandi rahvapärased nimed, mis mõnikord võisid olla ka näiteks rootsikeelsed.
«Kohanimenõukogu vaatas nimed üle ja andis soovituse nende kasutamiseks,» lisas Hunt. Nii ongi eelmise aasta lõpust 20 meremadalal eestipärased nimed kasutusel ametlike kohanimedena.
Senine mitteametlik nimi Ametlik nimi
Afanasjevi madal Haapsi madal
Andrejevi madal Pallinina madal
Buruni madal Tammepakk
Durakini madal Mustana madal
Grivtsovi madal Kolga kuiv
Kalgrund Rüämadal
Kalmõkovi madal Gåssten / Hanekivi madal
Kuznetsovi madal Puumetsa madal
Larini madal Suurkäkk
Leontjevi madal Kaguranna madal
Maksei madal Ulgmadal
Nagajevi madal Söemadal
Neupokojevi madal Kuivalõuka kuiv
Petrovi madal Tursamadal
Rodionovi madal Uhtju madal
Sarõtševi madal Uuskuiv
Sgibnevi madal Gråstengrund/Hallikivi madal
Stvornaja madal Sihimadal
Tšernjajevi madal Hülkari madal
Tšernovi madal Mustpank