/nginx/o/2021/01/26/13596721t1h2fdf.jpg)
/nginx/o/2012/05/12/1101270t1hb5e7.jpg)
«Mis saab meie Eesti elust väljaspool suuri linnu?» küsis president Toomas Hendrik Ilves murelikult oma aastapäevakõnes 24. veebruaril.
Ministrid alustasid asutuste kolimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen tõesti mures, sest osaliselt heast soovist teha asju ratsionaalselt, optimeeritult ja säästlikult kipub kahe silma vahele jääma, et riik kolib maalt ära,» tõdes president.
Nüüd on tulnud valitsuselt esimesi märke, et presidendi muret on kuulda võetud. Eile teatas põllumajandusminister kavast kolida Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) järgmise aasta jooksul Tallinnast ära Viljandisse, mis tähendab umbes kümne töökoha üleviimist. Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks justiitsministeeriumi kava viia vanglate juhtimiskeskus üle Jõhvi.
Valitsuselt ülesanne
Mõlemad ministrid kinnitavad seejuures, et tegu pole vaid üksikute juhuslike sammudega. Postimehe andmetel on ka peaminister valitsuse kabinetiistungil kõigile ministritele ülesandeks teinud mõelda, mida oma haldusalast saaks pealinnast välja viia.
«Üks asutus üksi ei muuda midagi, aga loodame olla teenäitajad,» ütleb justiitsminister Kristen Michal. «Kuskilt peab kõik alguse saama ja meie tegime enda poolt reaalse sammu.»
Samuti väidab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes ise juba kümmekond aastat Viljandist Tallinnas tööl käib, et on pikalt mõelnud, mida oleks põllumajandusministeeriumi valitsemisalas võimalik Tallinnast välja viia. Maakonnakeskuste tugevdamine, kolides sinna riigiasutused, on võimalus, mida tuleb kindlasti teha, on Seeder veendunud.
Viljandi sobib tema sõnul maaelu edendava sihtasutuse asukohaks hästi, kuna teenuste põhiline sihtrühm põllumeeste näol asub nagunii Kesk-Eestis. Lisaväärtust annab see, et Viljandis on põllumajandusministeeriumil oma maja, kus on MESi jaoks piisavalt ruumi.
See, et minister on ise Viljandist, ei olnud otsustamisel argument, kinnitab Seeder. Seedri arvates on suuresti kasutamata potentsiaal autonoomsete riigiasutuste väljaviimine – ametid, inspektsioonid, ehk ka mõned spetsiifilised ministeeriumite osakonnad.
Aga põllumajandusministeeriumi enda Tallinnast ära kolimist Seeder küll mõistlikuks mõtteks ei peaks. «See tähendaks ministri ja ministeeriumi lahutamist, mis pole kindlasti hea.»
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on siseministeeriumi ettepanek viia Ida-Virumaale kogu sisekaitseakadeemia uus hoonete kompleks, mida näeb ette ka valitsuse tegevusprogramm. «Õppetegevuse viimine Ida-Virumaale oleks oluline samm, et suurendada seal Eesti Vabariigi kohalolekut ning parandada regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda,» ütleb Vaher.
Tuhat töökohta maale
Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on loodus- ja keskkonnavaldkonna puhul olnud loomulik asjade käik, et enamik valdkonna töötajatest on ametis väljaspool pealinna.
Regionaalministri hinnangul saaks lähiaastatel maakondadesse kolida tuhat avaliku sektori töökohta. Tema valitsemisalas on näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mis praegu asub Tallinnas, aga sisuliselt ei oleks kindlasti probleem selle asutuse paiknemine näiteks Paides, toob regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ühe näite.
Tema hinnangul on kõigis ministeeriumides selliseid allasutusi või ka eraldiseisvaid struktuuriüksusi, mille paigutamine maakondadesse oleks soovi korral võimalik. «Regionaalpoliitiliselt oleks see väga oluline samm ja selles suunas peab valitsus töötama.»
Rahandus-, sotsiaal-, välis-, kaitse-, majandus-, kultuuri- ning haridus- ja teadusministeerium vastasid Postimehele, et neil ei ole plaane oma allasutusi praegustest asukohtadest teistesse kolida.
Saab küll Võrust üle riigi toimuvat juhtida!
Maris Kivistik on keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja. Tal on 20 alluvat üle Eesti ja ta ei tee seda tööd mitte Tallinnas, vaid Võrus.
«Mulle tehti ettepanek hakata osakonda juhtima kolm aastat tagasi keskkonnaameti ümberkorraldamise ajal,» räägib Maris Kivistik. Seni ei ole tekkinud probleemi, et peaks selle töö pärast Tallinna kolima. «Tallinnas on meil ka kontoris nii vähe ruumi, et sinna polegi võimalik kedagi juurde võtta, juba see seab piirid.»
Pigem on probleemiks info kättesaamine peakontorist, mitte see, kuidas seda üle Eesti edasi laiali saata, tõdeb Maris. «Meil on ju digiallkirjad, dokumendihaldus ja muud IT-võimalused.»
Tema sõnul on hakanud tasapisi juurduma tava, et kui toimub koosolek, siis ei eeldata tingimata, et inimesed tulevad kaheks tunniks üle Eesti kokku, vaid kasutatakse konverentsikõnede süsteemi. Kellelgi ei ole seda aega ega kütust, tõdeb Kivistik.
Väga suured plussid on, et näen valdkonna elu ka iga päev rohujuure tasandil, ei tee kõiki otsuseid ainult kõrgelt vaadates, toob ta esile ühe eelise väiksemas kohas töötamisel.
Üks küsimus
Kas on kaalutud riigikontrolli kolimist näiteks Tartusse?
Toomas Mattson
riigikontrolli pressiesindaja
Lühidalt – iga intellektuaalselt huvitavat uitmõlgutust, et mitte öelda totrust, pole mõtet isegi kaaluda. 2001. aastal tegi riigikogu liige Kalev Kukk ettepaneku viia riigikontroll üle Tartusse, kuid seda toetas vähem kui kümnendik riigikogu liikmetest. Ilmselt ei mõelnud ka Kukk seda kuigi tõsiselt.
Riigikontrolör Juhan Parts leidis, et kui riigikogu, valitsus ja ministeeriumid on Tallinnas, on täiesti mõttetu Tartusse kolimist isegi arutada. Sellega oli toona kõik öeldud. Ja on ka praegu.