Nutt jätkab inimõiguste instituudi juhtimist töötasuta

Mart Nutt. Foto: Peeter Langovits

Urmas Reinsalu asemel riigikokku suunduv Mart Nutt (IRL) jätkab saadikutöö kõrvalt ka MTÜ Inimõiguste Instituut esimehena, sest pelgab lahkumisega instituudi töö ohtu seada.

«Loodan, et instituudi töö muutuks minimaalselt, sest see on päris kenast käima läinud ja ma arvan, et kui ma mingid järske muudatusi kavandaksin, siis võib juhtuda, et paljud asjad jäävad lihtsalt ripakile,» põhjendas Nutt, kes on MTÜ juhatuse liige eelmise aasta augustist.

Riigikokku asudes kavatseb ta juhatuse liikme 2000 euro suurusest töötasust siiski loobuda. «Ma olen pidanud õigeks, et olukorras, kus ma riigikogus töötan, ma seda tasu ei võta. Pean seda iseenesest õigeks, et mitut sissetulekut ma endale ei tekita,» sõnas Nutt.

Nuti mure instituudi tuleviku pärast on põhjendatud, sest president Lennart Meri eestvõttel 1992. aastal asutatud inimõiguste instituudil on tegutsemisaja jooksul olnud suuri rahastamisprobleeme, mistõttu veetis MTÜ suurema osa oma paarikümne aasta pikkusest tegutsemisajast varjusurmas.

Viimase üheksa kuu jooksul on vabaühendus tegelenud kahe suure konverentsi kavandamisega ja plaanib ka Eesti inimõiguste aruande koostamist. Analüüs peaks esitlusele tulema 10. detsembril kahepäevase konverentsi käigus, mis on pühendatud rahvusvahelisele inimõiguste päevale. «Ma olen ise aktiivselt nende ettevalmistamisel osaline olnud ja ma ei tahaks mingil juhul, et need asjad läbi kukuksid,» sõnas Nutt.

Samas nägi ta võimalust riigikogus inimõiguste temaatikat edendada. «Riigikogu liikmena on mul kahtlemata olemas üks täiendav foorum, mida mul muidu ei ole. Ma eeldan, et üks amet teist ei sega, sest seadustega ei ole selleks mingit takistust. Kuna ma tunnetan mõlemas asutuses töömahtu, siis leian, et see oleks jõukohane.»

Nuti sõnul on Eesti riik valmis ka selleks, et parlamendi juures oleks alaline inimõigustega tegelev üksus. «Selle küsimus ma kindlasti tõstatan,» lubas ta.

Nuti sõnul on Eestis kolm suuremat inimõiguste alast probleemi, millest teravaim on puuetega inimeste õigused. «Eesti seadustes ei ole piisavalt arvestatud nende puudest tingitud eripärasid. Praktilises elus nad ei saa oma õigusi samaväärselt realiseerida kui päriskodanikud,» kirjeldas Nutt.

Neile lisanduvad probleemid laste ja eakate inimõigustega. «Rahvusvahelistel foorumitel küsitakse alati, kuidas teil on olukord vene vähemusega. Ma arvan, et see esimese kolme hulka ei kuulu,» ütles ta.

Inimõiguste Instituut on Eesti esimene ja pikaajalisem aktiivselt inimõiguste kaitsega tegelev sõltumatu organisatsioon. Instituut jälgib nii Eestis kui kogu maailmas inimõiguste alast olukorda erinevates valdkondades ning annab vajadusel panuse nende õiguste selgitamisel ja nende rikkumise takistamisel.