/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/05/11/1100246t1hef38.jpg)
30 km/h piirkiirus asulates viiks küll hukkunutega asulaõnnetused miinimumini, kuid nii lihtsustatult sellele küsimusele politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo juhi Alo Kirsimäe hinnangul siiski läheneda ei saa.
Politsei: 30 km/h piirkiirus viiks hukkunutega asulaõnnetused miinimumini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raul Raudsepp käis eilses Postimehes välja idee, et linnas võiks olla piirkiirus senise 50 km/h asemel 30 km/h.
Kirsimäe sõnul on Prantsusmaal läbi viidud uuringud tõestanud, et keskmise sõidukiiruse vähendamine 5 km/h vähendaks liikluses hukkunute arvu ligi 30 protsenti.
«On ilmselge, et kiiruse vähendamine 20 tunnikiiruse võrra, siis kõnealuse 30 kilomeetrini tunnis, viiks hukkunutega asulaõnnetused miinimumini,» kinnitas ta. «Kui jätta kõrvale majanduslik tasuvusanalüüs ning vaadata asjale vaid statistika ja uuringute põhjal, siis oleks linnakiiruse vähendamine igati arukas tegu.»
Kirsimäe lisas siiski kohe juurde, et nii lihtsustatult sellele teemale läheneda ei ole võimalik – arvesse tuleb võtta taristu, teede seisukord ja kergliiklejatele mõeldud teede võrgustiku olemasolu.
«Hukkunute vähendamiseks piisab senisest asulakiirusest 50 km/h, sellest tuleb vaid kõrvalekaldumatult kinni pidada,» kinnitas ta. Kirsimäe sõnul on asulas kehtiv 50 km/h piirkiirus selline, mille puhul on veel tõenäoline, et õige pikivahe korral jõuab juht reageerida ja jalakäijale otsasõitu vältida.
«Kui juht jõudis reageerida ja pidurdada, kuid ei suutnud ära hoida kokkupõrget, siis suure tõenäosusega ei lõppe see õnnetus jalakäijale fataalselt,» lisas Kirsimäe. «Linnaoludes kiiremini kui 50 km/h sõitmine seab nõrgema osapoole ehk kergliikleja kahtlemata suuremasse ohtu.»
2011. aastal hukkus tänavatel toimunud liiklusõnnetustes 20 inimest.
«Linnaliikluse ideaalne vorm on see, kui jalakäija ja sõiduk puutuvad omavahel minimaalselt kokku,» seletas Kirsimäe. «Selleks kasutatakse erinevaid linnaplaneerimise võimalusi – alates sildadest, tunnelitest ja lõpetades korrektselt tähistatud ja valgustatud teedega.»
Ohutu linnaliiklus koosneb Kirsimäe sõnul tervest komplektist teguritest ja kiirusepiirang on vaid üks meetmetest, mida võiks rakendada vastavalt vajadusele just nendel teedel, kus sõiduk ja jalakäija puutuvad omavahel kõige tihedamini kokku.