Probleemseid seakasvatajaid ootab veterinaarameti kontroll

AS Sõmeru Sigala seafarm. Foto: Loomaõiguslased

Veterinaar- ja toiduamet kavatseb lähiajal kontrollida tingimusi kolmapäevases ETV saates «Pealtnägija» välja toodud kaheksas sigalas, kus avanesid õõvastavad pildid sigade olukorrast.

Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva kinnitas Postimehele, et saates välja toodud kaheksat sigalat plaanitakse kindlasti kontrollima minna.

«Me võtame seda kui vihjet, mida me peame menetlema,» sõnas Serva loomakaitsjate salaja filmitud video kohta, mis paljastas mitmeid rikkumisi sigade pidamisel. Kontrollkäigud võetakse tema sõnul ette nii ruttu kui võimalik, aga täpsemalt otsustavad selle ameti maakondlikud keskused ise.

«Sellised visiidid proovime teha siiski üllatusena,» märkis Serva, kes avaldas lootust, et enam sigalates samasugust pilti nagu saates näidati ei avane. Videolt ja piltidelt võis näha, et sead olid kriimustatud, kõrvad ja sabad näritud, mõnel silmad vigastatud, mitmel jalgpalli suurused songad all. Samuti vedelesid elavate keskel surnud sead ja vigastatud polnud teistest eraldatud.

Kui on 3000-4000-pealine sigala, siis Serva sõnul sellist pilti ikka leiab, kus mõni songaga siga on sisse jäänud, aga kui on näha sabade närimist, siis tuleb sellele kindlasti tähelepanu pöörata, et teada saada, mis seda põhjustab.

«Sigalaid kontrollime nagu teisi loomakasvatusettevõtteid riskipõhise analüüsi tulemuse alusel,» rääkis Serva. See tähendab, et arvestatakse näiteks sigala vanust, sigade hulka, eelmiste kontrollide tulemusi ning siis jagatakse ettevõtted riskiastme järgi kolme suurde gruppi.

Madala riskiastmega ettevõtteid kontrollitakse üks kord viie aasta jooksul. Keskmisi üks kord kolme aasta jooksul ja kõrge riskiastmega ettevõtteid kontrollitakse üks kord aastas. Peale kontrolli arvutatakse riskiaste ümber.