E-töövihik lubab säästa 46 aastat õpetajate aega

Mihkel Viks näitab e-töövihikute keskkonna e-Test prototüüpi. Foto: Laura Oks.

IT-ettevõte pakub haridusministeeriumile ja omavalitsustele tarkvara, mille kasutusele võtmise korral hakkaks õpilaste töid kontrollima arvuti ja õpetajatel tuleks aastas 403 000 tundi vähem tööd teha.

«Kuna kogu IT mõte on see, et muuta protsesse efektiivsemaks ja hoida inimeste aega kokku, siis tuligi mõte luua selline lahendus, mis aitaks säästa õpetajate aega ja hoiaks kokku raha töövihikute trükkimise arvelt,» põhjendas IT-firma Helmes äriarendaja Mihkel Viks.

e-Testi nime kandva tarkvara eesmärk on muuta koolides kasutatavad pabertöövihikud digitaalseks ja koondada ühte keskkonda. Õpilane näeks tarkvarast oma päevikut, kohustuslikke ülesandeid ja saaks neid tähtajaks otse arvutiekraanil lahendada.

Tehtud kodutööd kontrollib arvuti, mis määratud kriteeriumide alusel õpilasele ka hinde paneb. Õpetaja roll on tarkvaras küsimusi tekitanud kohad üle vaadata ja hinded heaks kiita, pärast mida saadetakse tulemused automaatselt e-kooli andmebaasi. Seejuures oleks õpilane reaalajas kursis kõigi täitmist ootavate ülesannetega ja õpetajal pidev ülevaade kodutööde laekumisest.

Firma arvestuste kohaselt tooks see suure kokkuhoiu, kuna Eesti Haridustöötajate Liidu 2009. aasta uuringu kohaselt kulutavad pedagoogid päevas õpilastööde kontrollimiseks keskmiselt 43 minutit ja õppetöö ettevalmistamiseks 61 minutit. Eeldades, et e-Testi keskkonda rakendab umbes kolm neljandikku Eesti ligi 12000-liikmelisest õpetajaskonnast ja tarkvara säästab neist igaühe aega poole tunni võrra päevas, säästaks õpetajad aastas kokku 403 000 töötundi.

Helmesel on hetkel valmis e-Testi prototüüp, aga koolipidajate huvi korral arendatakse keskkond lõplikult välja. Viksi kinnitusel tuleb tarkvara toime ühtviisi nii keeleülesannete kui ka matemaatika kontrollimisega.

«See iseenesest ei tähenda veel seda, et pabertöövihikud peaksid ära kaduma,» ütles Viks. Põhilisi probleeme on kaks – kõigil õpilastel ei ole veel koduarvuteid ja tunnis ülesannete lahendamine eeldaks tahvelarvutite olemasolu.

«Koduarvutitega reeglina ei ole probleeme, sest uuringute järgi on Eesti leibkondades arvutid olemas enam kui 90 protsendil. Need õpilased, kellel ei ole, saaksid ülesandeid lahendada kooli arvutiklassides,» pakkus Viks.

Tavalist peret võiks e-töövihiku kasuks otsustama panna selle odavam hind. «Umbes veerand pabertöövihiku hinnast on tegelikult trükkimine. See on puhas sääst.»

Sama jutuga on Helmes juba käinud ka ministeeriumi ja omavalitsuste jutul, kes siiski on tarkvara osas veel skeptilised. Tallinna haridusamet otsustas, et linna koolidele e-töövihiku tarkvara keskselt soetama ei hakata, vaid jäetakse see koolide endi otsustada. Haridus- ja teadusministeerium näeks tarkvara ostjatena meelsamini kohalikke omavalitsusi, kes oma koolide olusid paremini tunnevad.

Mihkel Viksi sõnul saab tarkvara koolides tulevikus näha vaid juhul, kui sellele tekib piisav turg. «Tallinn ja tugevate mööndusega Tartu on need omavalitsused, kelle puhul võiks sellest kasu olla.

See huvi peaks olema selline, et see oleks äriliselt tasuv. Ühe-kahe-kolme kooliga ei ole mingit mõtet seda teha,» nentis ta.