/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/05/10/1097632t1h9dcb.jpg)
Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel vastu ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille president kaks kuud tagasi põhiseadusvastasuse tõttu välja kuulutamata jättis.
Riigikogu võttis vastu muudetud kõrgharidusreformi seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlusi tekitanud seaduse poolt hääletas täna 53 Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna saadikut, vastu oli 42 keskerakondlast ja sotsiaaldemokraati.
Seadusesse on kahe kuu jooksul tehtud mitmeid muudatusi, mis puudutavad üliõpilastele kehtestatavat piirangut täita õppekava akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, õppekulude hüvitamise regulatsiooni ja ülikoolidele tegevustoetuste eraldamist. Sellega on täpsustatud kõiki sätteid, mida president Toomas Hendrik Ilves veebruari lõpus põhiseadusevastaseks pidas.
Näiteks rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast.
Õppekulude hüvitamise puhul tuuakse selgelt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti keelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu.
Ka muudeti kõrgharidusõppe korraldamise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja korra. Muudatusettepaneku kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.
Seadus on praegusel kujul tekitanud ühiskonnas suuri vastuolusid. Eelmisel nädalal kutsusid Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit riigikogu üles kõrgharidusreformi eelnõu lõpphääletust edasi lükkama, kuni parlamendi kultuurikomisjon on jõudnud läbi arutada seni riigikokku jõudmata tudengite õppetoetuste süsteemi muutmise.