Homme kogunevad Tartu Ülikoolis eesti, läti ja vene arheoloogid, et ühiselt arutada arheoloogiapärandi kaitse küsimusi ja arendada kolme riigi vahelist piiriülest koostööd.
Eesti, läti ja vene arheoloogid ühendavad jõud
TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valgu sõnul on projekti eesmärk arheoloogiapärandi väljaselgitamine maastikul piirilähedastes piirkondades, samuti päästekaevamised ohustatud või lõhutud muististel.
«Eestis toimub muististe väljaselgitustöö eeskätt ajaloolise Tartu- ja Võrumaa idaosas ning Setomaal,» seletas Valk. «Kevadel otsitakse maastikul asulakohti, tuginedes rootsiaegsetele kaartidele, suvel kontrollitakse kohalikke elanikke küsitledes arhiiviteateid, mis on pärit nii arheoloogia- kui rahvaluulearhiivist.»
Projekti raames tehakse arheoloogilisi maastikuinspektsioone Eesti idapiiri lähedastes piirkondades, toimuvad loengud, seminarid ja õppepäevad, sh koolides ja omavalitsustes, antakse välja trükiseid arheoloogia ja arheoloogiapärandi kaitse kohta.
Rõuges arendatakse edasi mullu sügisel valminud viikingiaegset muinasmajakompleksi. Teavitustöös on erilise tähelepanu all muististe ulatuslik rüüstamine metallidetektorite abil.
Piiriülene koostöö arheoloogiapärandi väljaselgitamise ja kaitse alal on aluseks sisulisele teaduskoostööle. Projekti raames valmivad ühised arheoloogiaandmebaasid kolme riigi üksteisega külgnevate piirialade kohta. Eesmärgiks on luua ja süvendada kontakte Eesti, Läti ja Vene arheoloogide, muinsuskaitsjate ja arheoloogiaüliõpilaste vahel.
Tegemist on 1. mail käivitunud euroliidu Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi uue projektiga «Arheoloogia, võim ja ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks». Üheksa partneriga kolme riiki hõlmava ja 2014. aasta lõpuni kestva projekti maht on üle 1,7 miljoni euro ning seda juhib Tartu Ülikool.