/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/12/17/284394t1h46da.jpg)
Eesti Priitahtliku Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi rääkis Postimehele, et kuigi vabatahtlike riiklik toetamine on alles lapsekingades, ei pea nad vähemalt enam oma tööle peale maksma.
Priitahtlik päästja: vabatahtlikud ei pea oma tööle enam juurde maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher soovitas teisipäeval päästeameti konverentsil vallajuhtidele hakata priitahtlikeks päästjateks, et seeläbi näidata eeskuju ja tuua vabatahtlikkusse päästetegevusse rohkem inimesi.
Killandi sõnul on vabatahtlike seas erinevate vallavalitsuste liikmeid päris palju.
«Ma arvan, et ministri mõte ei olnud panna konkreetselt vallavanemaid vägesid juhtima, aga neid inimesi küll, kes on vallas või vallavolikogus tegevad,» pakkus ta. «Need ongi tavaliselt aktiivsed inimesed.»
Killandi luges ministri avaldusest välja mõtte kaasata rohkem arvamusliidreid ja aktiivseid inimesi ja neile rohkem infot anda.
«Kui satuvad kokku aktiivsed inimesed, kellel on piisavalt palju infot ja riigipoolset tuge ja teisalt vajadus turvatundeaugu lappimise järgi, siis need kaks asja annavad kokku tulemuse, et komando hakkab tööle,» sõnas Killandi. «Tekitada ei saa. Peab tekkima vajadus ja peavad olema asjalikud inimesed, kel on informatsioon, kuidas asjad käima panna.»
Killandi hinnangul riigipoolne vabatahtlike toetus rahuldav ei ole, kuid kindlasti on see viimaste aastatega oluliselt suurenenud.
«Täna ei maksa enam enamik vabatahtlikke päästjaid peale sellele tööle, mida nad teevad,» lausus Killandi. «Paar aastat tagasi oli see täiesti normaalne, et kuskilt tuli päästma minemiseks ise raha leida.» Päästeamet sõlmib nüüd vabatahtlikega lepingud ja maksab selle teenuse ja teenuseks valmisoleku eest.
«Täna tulevad nende rahadega enamus nulli, aga arendada ei saa selle eest veel midagi,» tõdes Killandi, kelle sõnul on üldisem toetamine täna veel lapsekingades. «Kui meestel tuleb mõte teha komando ja nad on valmis minema koolitusele, valmis päästeametiga lepingut sõlmima, see hetk, kui nad seda kõike peaks tegema, on vaja raha tehnika, varustuse, raamatupidamise, ruumide jaoks – selliseid rahasid täna pole.»
Killandi tõi siiski välja, et 9 riikliku komando puhul, mis 16. maiks suletakse ja kuhu päästeamet loodab, et tekivad vabatahtlikud komandod, leidis ministeerium väga suured summad.
«Aga see on ühekordne. Kui me selle saaksime süsteemiks, siis oleme astunud suure sammu edasi selles suunas, et vabatahtlikud jõuaksid mõttest kaugemale,» rääkis ta. Seejuures on oluline ka valla toetus.
«Meie küsitluse järgi peaks Eestis olema umbes 100 MTÜd või seltsingut, kes tegelevad päästealadega ja meie hinnangul umbes 60 protsenti saab kohaliku omavalitsuse toetusi,» tõi Killandi välja.
Päästeametiga on Killandi sõnul praegu lepingud ligi 85 vabatahtlikul päästekomandol.