Klaas: riigikogu pole Luige ametisse määramisel seaduse vastu eksinud

Mart Luik. Foto: Toomas Huik.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas (RE) ütles, et kultuurikomisjon tegi rahvusringhäälingu nõukogu liikmete valimisel põhjalikku eeltööd ega ole meediaorganisatsiooniga seotud Mart Luige valimisel seaduse vastu eksinud.

Klaas möönis, et sotsiaaldemokraatide fraktsiooni otsus ringhäälingunõukogu liikmeks valitud ASi Ajakirjade Kirjastus juhi Mart Luige kandidatuuri mitte toetada tuli talle üllatusena. «Komisjon sellise nurga alt, nagu eile sotsiaaldemokraadid selle tõstatasid, seda ei arutanud ja ka sotsiaaldemokraadid ise ei tõstatanud toona seda küsimust,» meenutas Klaas.

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko hinnangul on Luige sobivus nõukogu liikmeks aga kaheldav. «See on ju üsna selge ja alatu trikk, mille puhul võiks öelda, et teenid ühte jumalat – kommertskanaleid – ja tuled õiendama rahvusringhäälingu etteotsa, mille eest maksavad Eesti Vabariigi maksumaksjad. Minu meelest on see väga suur ja häbematu samm,» ütles Mikko eile «Aktuaalsele kaamerale».

Kuigi seadus keelab teise meediateenuse osutajaga seotud isikutel nõukokku kuuluda, selgitas kultuurikomisjoni analüüs, et Luik seaduse vastu ei eksi.

Kultuurikomisjoni nõunik ja sekretariaadijuhataja Angelika Berg selgitas, et seaduse kohaselt loetakse meediateenuse osutajaks televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenuse osutaja.

Luik on küll võrdsetes osades Eesti meediale ja Ekspress Grupile kuuluva AS Ajakirjade Kirjastuse tegevjuht ja juhatuse esimees, ent peamiselt trükiväljaannete tootmisega tegelevat Ajakirjade Kirjastust ei saa meediateenuse osutajaks lugeda.

«Lisaks me palusime ka kõigilt kandidaatidelt eelnevalt kinnituse selle kohta, et neil ei ole takistavaid asjaolusid, sest lepingute sisse me ju ei näe. Kõigi kinnitused on komisjonil olemas,» ütles Berg.

Segadus Luige nõukokku kuulumise seaduslikkuse ümber on Bergi sõnul tõenäoliselt tekkinud sellest, et meediateenuse osutaja mõiste on seadusandluses küllalt uus. Jaanuaris 2011 kehtima hakanud meediateenuste seadus tuleneb sellest, et Eesti seadused viidi kooskõlla Euroopa direktiividega, kus meediateenuse osutajana käsitletakse vaid audiovisuaal- või raadioteenuse pakkujat.

Bergi sõnul oli seadusandlus kultuurikomisjonile hästi teada ja seadusevastase otsuse riigikogu ette viimine välistatud. «Me tegime sellega tõepoolest eelnevalt ikkagi tööd. Selles mõttes oli eilne sotsiaaldemokraatide hinnang sellele riigikogu kõnetoolis ehk liiga ennatlik või pealiskaudselt välja öeldud.»