/nginx/o/2009/02/17/135457t1h6149.jpg)
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peab Eesti praeguse kriisi enda kasuks pöörama ning seadma eesmärgiks väljuda rasketest aegadest tugevamana, kui oldi sinna sisenedes, võimalused selleks on valitsusjuhi hinnangul olemas ning eelkõige loodab ta Eesti rahva tervele mõistusele.
Ansip küsis Postimehe tänasel arvamusliidrite lõunal majanduse praegusest olukorrast rääkides, kas asjad võinuksid minna teisiti ning vastas samas ise, et ta ei usu, et miski läinuks Eestile oluliselt teisiti kui läks, ent nüüd on aeg tehtud vigadest õppida.
Ansip küsis kinnisvaramulli lõhkemisest ja selle tagajärgedest rääkides, kas vastutustundlik ajakirjandus võinuks kinnisvarakirge jahutada või pidanuksid pangad oma rahakotisuud kiivamalt kinni hoidma?
«Ausalt öeldes: ei usu, et miski läinuks Eestis oluliselt teisiti kui läks. Teisiti kui terves meid ümbritsevas maailmas. On asju, kus teiste vigadest õppimise asemel õpib inimene ikka ja jälle omaenda vigadest. Ja on asju, mis tuleb lihtsalt läbi ja üle elada.»
Ansip ei nõustu arvamusega, nagu oleks Eestit kriisieelsetel aastatel otsekui piduuimas valitsetud ning saabuvad ohud maha magatud. Positiivsete näidetena tõi ta välja võlgade tagasimaksmise ning reservide kogumise.
Samas tunnistas Ansip, et fiskaalseid eesmärke silmas pidades oli vale kiire palgatõus valitsussektoris ning praeguste teadmiste juures oleksid valitsuse otsused ilmselt olnud teistsugused.
«Palkade tõstmise võimalusi arutades oleksin ka mina pidanud olema pessimistlikum. Eksisin. Ilmselt mitte esimest ega ka viimast korda oma elus.»
Kuigi Ansip jäi enda juurde, kinnitades, et 2007. aastat majanduskriisiks pidada ei ole võimalik, leiab ta, et võib-olla see polnudki nii paha, et ajakirjanduses hakkasid kriisijutud peale n-ö enneaegselt, kuna see aitas peaministri hinnangul meie inimestel ja ettevõtetel alustada uuteks oludeks ettevalmistumist aegsasti.
Ent nüüd, kui saab öelda, et kriis on käes, tuleb leida vastus küsimusele, mis saab edasi. Ansip peab ennast kuuluvat optimistlike juhtide sekka, kes usub paremasse tulevikku.
Ta avaldas heameelt selle üle, et valitsus suutis muutunud oludes lühikese aja jooksul koostada 8 miljardi krooni suuruse kärpe-eelarve, kuna rahandusliku usaldusväärsuse säilitamiseks on selle lisaeelarve vastuvõtmine Eestile hädavajalik.
Ansipi sõnul pingutab valitsus praegu esiteks selle nimel, et riik oleks võimeline maksma pensione ning õpetajatele ja politseinikele palka ka aasta lõpus. Teiseks lisab lisaeelarve vastuvõtmine stabiilsust meie rahandusele ning kulude kärpimine loob eeldused eurotsooniga liitumiskriteeriumide täitmiseks juba käesoleva aasta lõpuks või järgmise alguseks.
Eurole üleminek taastaks omakorda eelkõige usalduse Eesti majanduse vastu.
Edaspidise suhtes on Ansipi sõnul selge, et me kõik peame kui just mitte ümber õppima, siis vähemalt juurde õppima. «Midagi ei tule enam kergelt. Mis kergelt tuli, see ka kergelt kadus.»
Peaminister usub, et järgmised aastad toovad kaasa põhjalikke muutusi, eelkõige meis endis, meie hoiakutes. Ta usub, et ühiskond hakkab üha enam hindama loovat ja lojaalset töötegijat, ning tööandjat, kes loob tõelisi väärtusi, mitte üksnes virtuaalset petukaupa, ning poliitikas, mis suudab rasketel aastatel vastu seista populismi ahvatlustele, muutub normiks terve mõistus. Ansip ei kahtle, et Eesti rahval seda jätkub.
«Usun, et tõusikute ajale Eestis järgneb tõusuaeg. Kui te enam ei usu, et oleme 15 aasta pärast Euroopa viie jõukama riigi seas, hüva - püstitame siis usutavama sihi. Miks mitte ei võiks Eesti olla see riik, kes tänu oma paindlikkusele ja samas järjekindlusele väljub kriisist tugevamana kui sinna sisenedes - nii majandusliku konkurentsivõime kui vaimu poolest? Pöörakem siis kriis enda kasuks!» lõpetas Ansip oma ettekande.
Peaministri esinemise tervikteksti saab lugeda homsest Postimehest.
Postimees kutsus täna hotelli Olümpia konverentsikeskusesse iga-aastasele lõunale paarsada Eesti arvamusliidrit, et arutleda teemal «Kriisi võti - mõistus või tunded?»