Kuidas Narva keskerakondlased avalikku arvamust välja selgitasid

Nii selgitati Narvas välja avalikku arvamust. Foto: Postimees

Narvas viidi keskerakondlaste initsiatiivil vene eragümnaasiumi loomise kohta läbi küsitlus, mille tulemusest lähtuvalt on kohalik linnavolikogu valmis vastu võtma otsuse.

Esialgu oli Narva linnavolikogul kavas teha sotsioloogiline küsitlus, kas piirilinna on vaja venekeelset eragümnaasiumi, kirjutab venekeelne Postimees.

Paar kuud tagasi ütles Narva volikogu esimees Aleksander Jefimov sel teemal, et Narva volikogu liikmete arvates peab Narva gümnasistidel olema võimalus valida õppekeelt. Jefimovi sõnul on õppuritel praegu  kolm võimalust: kas õppida eesti koolis, õppida keelekümbluse põhimõtteid rakendavas keskkoolis või vene koolis, kus 60 protsenti õppeainetest on eesti keeles. «Meie arvates peab olema ka neljas võimalus:  vene õppekeelega kool, kus pakutakse põhjalikku eesti keele õpet. Kas jaa või ei?» ütles volikogu esimees.

Narva volikogu esimehe asetäitja Larissa Olenina sõnas toona, et tal on raske öelda, kui suur on linnarahva huvi sellise projekti vastu. «Selleks viimegi läbi avaliku küsitluse, et teada saada, milline on inimeste reaktsioon. Kuni seda ei tea, mingeid konkreetseid samme gümnaasiumi loomiseks ette ei võeta.»

Kahe nädala eest hakkasid avaliku arvamuse väljaselgitamisega tegelema Keskerakonna noored.

Küsitlus korraldati tasuta jagatavas lehes Gorod, mille tiraaž on 23 000 eksemplari. Lehes avaldati ankeet ühe küsimusega, millele sai vastata kas jah või ei. «Kuidas Teie arvate, kas Narva linnavõimud peavad tegema kõik selleks, et avada meie linnas vene gümnaasium, mis annaks soovijatele võimaluse seal tasuta õppida vene keeles ning õpetataks ka kõrgel tasemel matemaatikat, eesti ja inglise keelt?» Vastajad pidi ära märkima oma soo, vanuse ja emakeele.

Täidetud ankeedid paluti panna spetsiaalsetesse kastidesse, mis olid väljas kaubanduskeskustes. Kastid avati kohalike ajakirjanike juuresolekul Narva linnavolikogu saalis. Selgus, et 872 inimesest 832 vastas sellele küsimusele jaatavalt, 20 eitavalt ning 20 sedelit olid rikutud.

Linnavolikogu esimees Aleksander Jefimov ütles kohalikule ajalehele Gorod, et «küsitlustulemuste põhjal on võimalik teha ühene järeldus narvalaste arvamusest – enamik narvalasi peab venekeelse erakooli loomist Narva vajalikuks, kuigi ma ootasin suuremat aktiivsust.»

Jefimov märkis ka, et kuigi sellises olulises küsimus selgitati avalik arvamus välja esimest korda, on see küllaltki efektiivne ja seda võib kasutada ka edaspidi.

Kuigi erakooli loomist ei ole veel volikogus arutatud, kinnitas Jefimov, et seda on vaja kindlasti teha. «Me peame kasutusele võtma kõik võimalikud vahendid, et meie lapsed saaksid õppida emakeeles. Loomulikult seejuures omandades ka hea riigikeele oskuse.» Tema sõnul hakatakse kooli loomiseks vajalike dokumente ette valmistama lähiajal, et 2013. aasta 1. septembril saaks kooli juba lapsi vastu võtta.

Narva linnavolikogu liige ja hariduskomisjoni esimees, Narva humanitaargümnaasiumi juht Nadežda Tšerkašina rääkis, kuna seni pole volikogu vastavat otsust langetanud, ei ole sellest ka hariduskomisjonis räägitud.

«Minu hinnangul võib selline kool täiesti olla, kui selle järele on nõudlust. Mis puudutab meie kooli, siis meile see variant ei sobi. Igast lennust läheb üks-kaks Vene kõrgkooli, suurem osa lõpetajatest aga pürib Eesti kõrgkoolidesse,» selgitas ta. Just seetõttu oligi kool algusest peale selle poolt, et anda osa aineid eesti keeles. See tõstab lõpetajate konkurentsivõimet. «Aga põhimõtteliselt – kes saab keelata, kui erakoolides õpetatakse kas või jaapani keeles,» märkis ta.

Koolijuhi arvates tuleks erakooli luues ennekõike lähtuda sellest, kas sellise kooli järele on nõudlust. Nõudlust aga saab kergesti kindlaks teha Venemaa kõrgkoolidesse astunute statistikat vaadates.

Küsitlusfirma Emor juhi Margo Veskimäe sõnul esindab Narva noorte keskerakondlaste uuring esindab neid inimesi, kes saatsid küsitluse korraldajaile tagasi kokku 872 ankeeti.

«Antud küsitlusmetoodi puhul (kuna ei ole tegemist esindusliku juhuvalikul põhineva uuringuga) ei ole sotsioloogiliselt korrektne teha üldistusi kogu elanikkonna suhtes, see uuring ei esinda Narva elanikkonda,» kinnitas Veskimägi.