Tallinn võlgneb erakoolidele sadu tuhandeid eurosid

Rocca al Mare koolile võlgneb Tallinn juba ligi 300 000 eurot Foto: Peeter Langovits

Tallinn keeldub maksmast erakoolidele oma linna õpilaste eest pearaha, mis muutus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kohustuslikuks mullu 1. septembrist. Kuni linn ja riik sel teemal kohtus vaidlevad, kasvab igakuiselt linna võlg erakoolide ees.

Erakoolid kirjutavad Tallinna linnale iga nende koolis õppiva Tallinna lapse eest igakuiselt arveid, linn pistab need aga rahumeeli sahtlisse ning keeldub seni maksmast, kuni pole lõpuni käidud kohtutee selle seadusesätte vaidlustamises.

«Erakoolide tegevuskulude katmise puhul on tegemist riigi poolt omavalitsustele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud lisakohustusega, mille katmiseks vahendeid ei ole eraldatud. Selles osas pöördus Tallinn riigi vastu kohtusse nõudega kehtestada regulatsioon PGS-iga pandud riiklike lisakohustuste täielikuks rahastamiseks riigieelarvest. Kohtuvaidlus on veel käimas ning enne selle lõppu Tallinna poolt erakoolide rahastamist ei toimu,» oli Tallinna haridusameti ökonoomikateenistuse direktor Tanel Keres konkreetne.

Nii on Tallinn näiteks Harjumaal Laagri koolis õppiva 41 pealinna lapse eest võlgu ligi 24 000 eurot. «Meie oleme lähtunud teadmisest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning erakooliseadus, nagu mistahes seadus, on täitmiseks,» sõnas OÜ Laagri Haridus ja Spordikeskus juhataja Tõnis Ilp.

«Asjaolu, et on käimas Tallinna linna poolt initsieeritud kohtuvaidlus kehtiva seaduse osaliseks vaidlustamiseks, ei tohiks omada mingit tähendust, kuni kohus ei ole rakendanud õiguskaitset või teinud jõustunud otsust,» lisas ta.

Ilp leidis, et kuivõrd kool osutab Tallinna lastele teenust, on loogiline nõuda teenuse osutamisega seotud kulude katmist. Kool arvestas linnalt tuleva rahaga eelarve koostamisel ning seetõttu pidas ta ainuvõimalikuks, et seadusjärgset pearaha ka maksma hakatakse.

Tallinn on suhtluses erakoolidega väitnud, et kuna kohtuvaidlus pole lõppenud, pole ka linn erakoolidega arvlemiseks raha eelarvesse kavandanud.

«Seadusemuudatus oli ette teada, nii et omavalitsustel oli võimalik planeerida vastavad summad oma eelarvesse. Seda tegi ka meie kooli pidaja Saue vald, mis maksab pearaha oma laste eest, kes õpivad erakoolides, olgu siis Tallinnas või mujal,» tõi Ilp esile.

Samamoodi ootab linnalt tulutult raha Audentes, mille erakoolis ja spordigümnaasiumis õpib kokku 295 Tallinna last. Mai alguse seisuga on nende eest esitatud tegevuskulude arveid ligi 167 000 euro eest. «Raha laekunud ei ole,» kinnitas kooli direktor Ahto Orav. «Meie linnaga selle üle ei vaidle, vaid täidame seaduse tingimusi ja kootame arved.»

Õpilaste õppemaks pole seetõttu muutunud ja Orav kinnitas, et ei muutu ka, sest õppemaksuga kaetakse hoopis teisi kulusid, kui linnalt oodatavate tegevuskulude toetusega.

Samas on kool raha laekumist eeldanud, mistõttu pole saadud realiseerida tehtud plaane, näiteks tõsta pedagoogilise abipersonali palka. «Kust erakooli pidaja need tegevuskulud ikka katab, eks omaniku rahakotist,» tõdes Orav. «Osad kulud on lihtsalt sellised, mis on jäänud tegemata. Hoiame lihtsalt selle võrra kulusid kokku.»

Rocca al Mare Kool, mis on linnale esitanud mullu 1. septembrist alates arveid peaaegu 300 000 euro eest, ainult ootamisega enam ei piirdu. «Andsime teema advokaadibüroole ja minu teada on meil hagi linna vastu kohtus sees, aga istungit pole veel toimunud,» rääkis AS Rocca al Mare Kooli juhatuse liige Rein Rebane.

Kooli enam kui 700 õpilasest umbes 500 on Tallinna elanikud. «Enne saime ilma hakkama küll, aga see tähendas, et koolipidaja pidi kõik need aastat kooli toimimisele maksma peale,» selgitas Rebane, et raha pole kooli jaoks niisama sülle kukkunud kingitus.

Lastevanematelt küsitavat õppemaksu erakool selle raha ootuses vähendanud pole. «Vähemalt paaril viimasel aastal pole me summat muutnud, aga seda kindlas teadmises, et selline seadus tuleb ja kohalikud omavalitsused maksma hakkavad. Seepärast ei ole me lastevanemate osa mitu aastat suurendanud, mida me muidu oleksime pidanud tegema,» selgitas Rebane.

Kõik teised omavalitsused maksavad tema kinnitusel esitatud arvete alusel korrektselt.

Haridusameti andmetel on 2012. aasta koolitusteenuste eest esitanud Tallinna linnale arveid 17 kooli, kogumahus üle 300 000 euro.

«Tallinn ei otsusta raha maksmist enne, kui kohtuvaidluses on jõustunud otsus ning riik on linnale eraldanud seadusest tuleneva riikliku ülesande täitmiseks vastavad vahendid. Eelnimetatud vaidlus ei toimu erakoolidele maksmise/mittemaksmise osas, vaid on laiem riigipoolsete kohustuste panemise ning nende finantseerimisest keeldumise üle,» lisas Tanel Keres.

--

Seadus
* Vastavalt erakooliseadusele lähtutakse eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud munitsipaalkoolide rahastamise tingimustest.
* Valitsuse määrusega on sel aastal ühe õppekoha tegevuskulu maksumus 69 eurot ühe kuu kohta.