Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Rootsi ärimees enam turiste Tallinna ei too

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kerjus lohistab ennast edasi Pärnu maantee ääres. Kuigi puue ei paista eriti veenev, pudeneb topsi raha üsna sagedasti.
Kerjus lohistab ennast edasi Pärnu maantee ääres. Kuigi puue ei paista eriti veenev, pudeneb topsi raha üsna sagedasti. Foto: Mihkel Maripuu

Katastroofilises olukorras Tallinna tänavad ja üha enam võimust võtvad vargad ärritavad juba kaheksa aastat Eestisse turiste toovat Rootsi ärimeest.


«Tallinnas on kaks suurt probleemi: teed-tänavad ja kuritegevus,» tõdeb Rootsi reisikorraldaja Lasses Resos juht Lars Håkansson. Tema firma on Eestis sihikule seadnud spaareisid Pühajärvele, näiteks mullu toodi siia 23 bussitäit Rootsi turiste. Ja nagu ikka sellisel reisil tavaks, tehakse minnes ja tulles peatus ka Tallinnas.

Håkansson on selle aja jooksul näinud oma silmaga muutusi Eesti pealinnas. Aastaid tagasi oli suureks probleemiks Viru tänav ja seal tegutsevad taskuvargad, räägib turismiärimees. «Aga praegu on see suuresti kontrolli alla saadud ja olukord pole enam nii hull,»  nendib ta.

Küll on aga sama aja jooksul täiesti käest läinud Tallinna tänavate olukord. Håkanssoni sõnul on need nii suuri auke ja vagusid täis, et enam pole võimalik sõita ega korralikult parkida, vigastamata seejuures bussi. «Jätame bussi seisma, aga vaod on nii sügavad, et buss vajub alla ja kui tahame ust lahti teha, siis käib see vastu kõnnitee äärt,» ütleb Håkansson.

Veel hullem on olukord kuritegevuse, taskuvaraste, pealetükkivate kerjuste ja müügimeestega. Håkanssoni sõnul on praegu kaks kõige hullemat kohta sadama D-terminal ja Mere puiestee kesklinna-poolne ots. Vaatamata turistide hoiatamisele ei möödu enam peaaegu kordagi, ilma et mõni neist varaste saagiks langeks.

Näiteks võib tuua hiljutise juhtumi Mere puiesteelt, kui ühelt grupiliikmelt varastati 1100 Rootsi krooni. Kaks mustlasnaist olid üritanud talle kampsunit müüa, toppinud selle lausa näkku, keerelnud ja žestikuleerinud turisti ümber ja hiljem oligi rahakott läinud. Või teine juhtum, kus invaliididest vanapaarilt varastati püksitaskust 10 000 Rootsi krooni.

«Ja terminalis on neid ka kogu aeg näha,» märkis Håkansson. «Jooksevad ja tõuklevad treppidel, tekitavad ummikuid, üritavad ilmselt midagi varastada. Terminali ees seisavad turistide keskele ja teesklevad takso või bussi ootamist.» Välimuse järgi oletab ta, et suuresti on tegemist mustlastega.

«Loomulikult on samasuguseid probleeme ka mujal – Barcelonas, Berliinis, Stockholmiski,» ei taha Håkansson Eesti pealinna siiski päris maha kanda. Ta räägib, et Rootsis on aastaid püütud probleemi lahendada – pole ju mingit põhjust kerjata ja inimesi tülitada, kui heaoluriik maksab töötutele heldelt. Aga tundub, et seegi pole aidanud.

Ilmselt on oma osa ka organiseeritud kuritegevusel – Stockholmis veavad mingid tüübid hommikul suure autoga kerjajad oma kerjamiskohtadele ning õhtul korjatakse nad jälle kokku. Kõik see aga ei tähenda, et Tallinnas midagi ette ei peaks võtma.

«Ma kutsun üles, kas Edgar või kes iganes vastutab, võtke midagi Tallinna tänavate kvaliteediga ette ja võtke midagi varastega ette,» põrutab Håkansson. Ta ise on praegu teinud karmi otsuse: Tallinnas oma turismigrupiga enam ei peatu. Kui maikuu spaareisid läbi saavad, tuleb suvevaheaeg. Aga kui augustis järgmised Lasses Resorsi bussid Pühajärvele sõidavad, tehakse linnapeatus Tartus, Tallinnast sõidetakse lihtsalt läbi.

Tagasi üles