/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/19/713868t1h82eb.jpg)
Läänemaa Ridala vallavalitsus pöördus õiguskantsleri poole, et saada selgust, kas kohalikul omavalitsusel on õigus reguleerida mesilaste pidamist.
Omavalitsustele teeb muret mesilaste pidamise puudulik regulatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Palume informatsiooni, millal mesilaste pidamist hakatakse reguleerima. Kodanikud pöörduvad oma murega kohaliku omavalitsuse poole, samas aga omavalitsus ei saa neid aidata,» kirjutas Ridala vallavanem Toomas Schmidt õiguskantslerile saadetud kirjas.
Schmidti sõnul on vallavalitsus selle probleemiga ka varem õiguskantsleri poole pöördunud ja õiguskantsler on lubanud asja uurida. «27. septembril 2011. aastal teatasite, et õiguskantsleri seisukohast teavitate täiendavalt peale ministrite arvamuse analüüsi,» kirjutab Schmidt.
Seni ei ole tema sõnul siiski vastust saadud ja tänavu 3. mail pöördus Ridala vallavalitsuse poole taas tiheasustusalal elav kodanik, kes ei ole rahul naabri poolt mesilaste pidamisega.
Mesinduse teema sattus eelmisel aastal õiguskantsleri lauale, kui naabri mesilindudelt pidevalt nõelata saanud väikelinna elanik pöördus õiguskantsleri poole, sest kohalikul omavalitsusel pole õigust mesilaste pidamist piirata.
Õiguskantsleri teatas siis, et põhiseadus kaitseb nii mesiniku kui ka mesilaste pidamisest häiritud isiku omandit. Seega on riigil kohustus kehtestada reeglid, mis aitavad tagada nii mesila omaniku kui ka tema lähiümbruses elavate isikute omandi kaitse.
«Ühelt poolt on meil kõigil õigus oma maa peal mesilasi pidada ning keegi ei saa eeldada, et me seda teha ei tohi. Teisalt ei tohi mesilaste pidamine viia selleni, et korjeperioodil või pereheitmise ajal pole mesila naabruses elavatel inimestel võimalik oma kinnistut vabalt kasutada, näiteks seal kaitseriietuseta ringi liikuda,» märkis õiguskantsler.