Kus asub Setumaa parim savi? Mida annab teha kohapeal leiduva paekiviga? Mitmeks aastaks veel jätkub Värska järvemuda? Kuhu matta «kasvuhoonegaasi»? Kõigile neile küsimustele vastab Tartu Ülikooli teadlaste värske uuring.
Valmis Setumaa maavarade uuring
Olgugi, et tänapäeva mõistes ülihinnatud maavarasid nagu kuld või nafta Setumaa nelja valla maapõu olulisel määral ei sisalda, ei tasu kohalikel ettevõtjatel sellepärast pead norgu lasta. Hiljuti valminud uuringu kohaselt annab piirkonnas kasutusele võtta veel mitu väiksemat maardlat, rakendades traditsioonilisi võtteid ning toetades seeläbi väikeettevõtlust, kirjutab Setomaa ajaleht.
«Uuringu eesmärgiks oligi anda ülevaade Setomaa piirkonnas leiduvatest maavaradest ning potentsiaalsetest kasutusvõimalustest, et oleks selgem pilt selle piirkonna võimalike eeliste kohta,» sõnas uuringu üks autoritest Alar Rosentau.
Selleks Setomaa Valdade Liit EASi ja Setomaa Arenguprogrammi toel valminud uuringu telliski. Kindlasti ei tähenda antud uuringu valmimine ning kõigi potentsiaalsete maardlate detailne kaardistamine seda, et lähiajal oleks plaanis hakata pihta turbatootmisega Lüübnitsa hoiuala piirkonnas, tõmmata järvemudast tühjaks kõik Misso metsajärved või avada veel üks killustikukarjäär.
Ülevaate kokkuvõttev osa soovitabki pigem Setomaal uusi tööstuslikke maardlaid mitte avada, vaid keskenduda olemasolevate või mahajäetud maardlate kasutuselevõtule. Uusi leiukohti soovitavad teadlased kasutusele võtta vaid traditsioonilisi keskkonnasäästlikke meetodeid rakendades.
Nii näiteks leidub Küllatüva küla lähistel Eesti parimat savi, mida võiks kasutusele võtta mõni spetsialiseerunud väike-ettevõte. Näiteks väiksemat sorti kohalik keraamikatööstus.
«Eriliseks teeb selle savi väga suur tulekindlus,» märkis Rosentau. «Samaväärseid leiukohti Lõuna-Eestis on veel Joosu ja Sänna kandis.» Samas on Setomaa piirkonnas ka mitmeid pinnakatte savimaardlaid, näiteks Misso vallas.