Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072
Saada vihje

Uurimus: internetist võib sagedamini leida enesetapule õhutavat infot

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Enesetapumõtetes inimesel soovitatakse ennekõike rääkida professionaaliga.
Enesetapumõtetes inimesel soovitatakse ennekõike rääkida professionaaliga. Foto: SCANPIX

Enesetapu ja suitsiidi kohta internetist infot otsides võib sagedamini sattuda veebikülgedele, mis sisaldavad pigem enesetapule õhutavat informatsiooni, kirjutavad Airi Mitendorf, Merike Sisask, Lauraliisa Mark ja Airi Värnik Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudist ajakirjas Sotsiaaltöö.

Uuringus leiti, et üle poole veebikeskkonnas märksõnadele «suitsiid» ja «enesetapp» avanenud veebilehekülgedest (32) olid foorumid või blogid, milles leiduv sõnakasutus suitsiidi teooriaid arvestades pigem julgustab inimesi enesetapule. Mõnedel lehekülgedel pakuti isegi soovitusi enesetapu sooritamiseks. Seevastu vähe oli lehekülgi, millel välja toodud professionaalsete abistajate kontaktid ja telefoninumbrid.

«Enesetappude ennetamise seisukohast tuleks suitsiiditeema kajastamisel vältida detailirohkeid kirjeldusi lõpuni viidud enesetappudest, enesetapu meetodeid kirjeldavaid materjale, enesetapu ilustamist, süüdistamist, põhjuste lihtsustatud esitamist jms,» kirjutasid autorid.

Mitmetel lehekülgedel olid läbi põimunud nii abi pakkuvad soovitused (foorumid) kui ka enesetapule õhutav teemakäsitlus.

Leiti ka kriisi sattunud inimeste toetamist. «Foorumite ja blogide postitustes ärgitati kriisi sattunud inimesi enesetapu vastu võitlema, julgustati abi otsima, innustati tegutsema positiivse tuleviku nimel jms. Inimesed kirjeldasid oma kogemusi seoses suitsiidisurma leinaga ja enesetapumõtetega /--/, väljendasid mõistmist depressiooni ja enesetapumõtetega kaasneva valu suhtes ning püüdsid lahendada tekkinud olukorda,» kirjutasid autorid.

Samuti leidus uurimusid ja ettekandeid enesetapust, professionaalseid ettekandeid. «Vähe oli neid lehekülgi, kus toodi ära professionaalsete abistajate kontaktid ja telefoninumbrid. Nõuandeid ja toetust võib küll leida mõnelt infoleheküljelt ja foorumist, kuid sageli on see materjal vananenud või esitatud juhuslikuna mitteprofessionaalse postitaja poolt. Enesetapumõtetega inimesele ei piisa soovitusest «pöördu arsti juurde». Abivajajale peavad olema kättesaadavad konkreetsed nõuanded arstide nimede ja telefoninumbritega. »

«Enesetappude ennetamise üheks edu võtmeks on inimeste teadlikkus suitsidaalse käitumise tunnustest, enesetapu ärahoidmise viisidest ning võimalikust abist suitsidaalse käitumise ilmnemisel. Läbimõeldud ja ennetusele suunatud informatsioon on oluline enesetapumõtetega inimeste abistamisel,» leiavad autorid.

Uurimuse autorid andsid ka sotsiaaltöötajale olulisi soovitusi. Muuhulgas soovitati olla tähelepanelik ka oma keelekasutuse suhtes ning hoidud väljenditest, mida võiks tõlgendada süüdistusena või märgistamisena, sest kriisis ja elutüdimusega inimesed on tundlikud ja nende valulävi on madal.

«Ära suuna abivajajat umbmääraselt internetist abi otsima ilma eelnevalt kontrollimata veebilehe usaldusväärsust, sest veebikeskkonnas leidub materjali, mis pigem õhutavad inimesi enesetapule,» soovitasid autorid.

Tagasi üles