/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/05/04/1086892t1ha57f.jpg)
Kaitseuuringute keskuse vanemteaduri, sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul näitab ajateenistuse läbinute seas tehtud küsitlus kätte need kohad, mida kaitseväeteenistuse korralduses parandada annaks.
Kivirähk: ajateenistusega rahulolu parandaks parem korraldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivirähki sõnul on ta viie aasta jooksul tehtud küsitluste põhjal teinud rea ettepanekuid, mida kaitsevägi mitmel juhul ka arvestanud on.
«Kindlasti üks soovitus on muuta ajateenistusse mineku ettevalmistusprotsess selgemaks ja läbipaistvamaks, et noormehed teaksid, mis neid ees ootab,» ütles Kivirähk.
Näiteks on oluline, et kaitseressursside amet arvestaks esmajärgus nende motiveeritud noorte arvamusega, kes lähevad ajateenistusse vabatahtlikult, kutset ootamata. «Tihti on rahulolematus tingitud just sellest, et keegi, kes lootis sattuda ühte kohta, suunatakse ikkagi teise. Ideaalis peaksime me jõudma selleni, et iga noormees saaks oma ootustele ja kalduvustele vastava koha relvajõududes.»
Läbi aastate on küsitlused näidanud vajadust professionaalsemate suhtlusoskustega kaadrikaitseväelaste järele.
«Nende ülesanne ei ole mitte ainult noori ajateenijaid utsitada, vaid nad peaksid mõtlema selle peale, et ajateenija võib olla nende tulevane kolleeg. Ajateenijasse tuleks suhtuda nii, et temast tuleks uus kaitseväelane, mitte ta ei läheks ajateenistusest ära ja ei sülitaks üle õla,» leidis Kivirähk.
«See on puhtalt väljaõppe küsimus - et kaitseväe kaader ei oleks valmis mitte ainult sõjaliseks väljaõppeks, vaid natuke töötama ka psühholoogina, mida õpetaja peab oskama.»
Ühiskonna suhtumises ajateenistuse vajalikkusesse ning noorte valmisolekus ajateenistusse minna Kivirähk palju paranemisruumi ei näinud. «Kui vaatame teisi modernseid ühiskondi, siis ühiskonnaelus on nii palju väljakutseid ja võimalusi, et kaitsetahte kasvatamine veel suuremaks on üsna keeruline. Ma oleksin väga rahul, kui me suudaksime seda olemasolevat hoida.»
Praegu edestab Eesti ajateenistuse poolehoiu poolest oluliselt Lätit ja Leedut, aga Soomele jääme veel alla. Põhjus seisneb Kivirähki sõnul tõenäoliselt selles, et Soomes on pikka aega olnud ajateenistus kohustuslik ja selle on läbinud umbes 90 protsenti iga aastakäigu noormeestest.
Eestis on väeosade väiksus võimaldanud teenistusse võtta vaid umbes pooled aastakäigu noormeestest. «Siis tekkiski teisel poolel küsimus, et miks mina pean minema, kui teised loovad firmasid ja teevad äri. Võrdse kohtlemise printsiip on meil puudu olnud. Nüüd, kui hakkab vähemaks jääma, siis see kaob,» sõnas Kivirähk.
Siiski soovitas ta mõelda sellele, et ajateenistuse läbinutele võimaldada ühiskonnas enam soodustusi või tagatisi, mis kompenseeriks selle, et osa eakaaslasi pole pidanud omast ajast kodanikukohust täitma.
Samuti võiks tõsisemalt rakendada asendusteenistust. «Kui me räägime riigikaitsest laiemalt, siis tsiviilelus on ju päästes, meditsiinis ja igal pool on pidevalt tarvis inimesi.»