Pigem on küsimus, kui palju nad tahavad ise läbi valimiskonteksti ühishuvi määratleda. Aga see ei pruugi olla vastumeelsus konkreetse üleskutse suhtes.
Täna pakume erakondadele platvormi, mis võimaldab neil edasi minna oma esindusdemokraatia funktsioonidega, samal ajal arvestades kodanikuühiskonnaga kui osalusdemokraatia arendajaga.
Ütlesite deklaratsiooni esitledes ka seda, et see on avatud dokument. Millal see lukku läheb?
Eks iga asi peab ühel hetkel valmis olema. Seda võib lõpmatuseni siluda ja täiendada, aga me palume oma osalisorganisatsioonide, mida on üle 60, kommentaare järgmise kolme nädala jooksul, et saaksime need 11. märtsiks summeerida. Ja 11. märtsil arutame edasi, mis saab. (11. märtsil on Eesti Koostöö Kogu korraldatav Harta foorum - toim.)
Nii nagu igasuguses osalusdemokraatiaga protsessis, on igal organisatsioonil võimalus sõna kaasa rääkida ja lõppresultaati me veel ette ennustada ei oska.
Aga ma arvan, et deklaratsioon sellisena võiks olla lühike ja kompaktne. Konkreetsed ettepanekud, mis ühes või teises valdkonnas oleks vaja teha, on juba järgmiste foorumite küsimus. Need tuleb ka formuleerida, nagu eelmisel sügisel tegime haridusettepaneku riigikogus, millest üks protsess põhikooli ja gümnaasiumi suhtes on ilusti käivitunud.
Samamoodi, kui me räägime n-ö hartaettepanekust, siis see oleks midagi sellist, millega saaksime minna konkreetselt valitsusse ja riigikogu ette. Et öelda, et vaadake, me oleme selle asja läbi sõelunud ja meie arvamus pikas perspektiivis oleks need ja need punktid.
Seega on võimalik, et harta seitse põhipunkti võivad muutuda?
Jah, absoluutselt. Ärme vaatame seda kui kivisse raiutud asja. Aga millegagi peab piirduma, kui sa tahad esineda üleskutsega, et kaasata teisi organisatsioone, teisi inimesi. Ma ei oska öelda, kuhu me 2-3 kuu pärast oleme jõudnud sellega. Loodetavasti kõneleb siin eelkõige konstruktiivne kui destruktiivne keel.