Üldhariduskooli õpilaste arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud ligi 20 000 võrra, teatab Statistikaamet.
Õpilaste arv üldhariduskoolis väheneb
Lähiaastatel kasvab esimesse klassi astuvate laste arv ja kahaneb gümnasistide oma.
Käesoleva, 2011/2012. õppeaasta alguses omandas Eestis üldharidust 142 983 õpilast.
Üldhariduskoolide õpilaste arv on viimase viie aastaga vähenenud 161 961-lt 142 983-le.
Suurenenud sündimuse tõttu kasvab aga lähiaastatel esimesse klassi astuvate laste arv.
2011. aasta sügisel alustas kooliteed 13 260 last ehk ligi 1200 last rohkem kui 2006. aastal.
Samal ajal gümnaasiumiõpilaste arv kahaneb, kuna 9. klassi lõpetanute arv näitab vähenemistendentsi.
Kutseharidust omandas 27 046 õpilast, nende arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 966 võrra.Kutseharidusse võeti käesoleval õppeaastal vastu 11 471 õpilast.
Võrreldes varasema aastaga on kutseõppes tütarlaste osatähtsus veidi kasvanud ja noormeeste osatähtsus vähenenud.
Kui põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on rohkem noormehi, siis keskharidusjärgses kutseõppes tütarlapsi.
Kõrgharidust omandas 67 607 üliõpilast, nende arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 1506 võrra.
Kõrgharidusse vastuvõetute arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 1171 võrra ja lõpetajate arv suurenes 378 võrra.
Akadeemilise kõrghariduse suunal alustas õpinguid kolm korda rohkem üliõpilasi kui rakendusliku kõrghariduse suunal.
Nii bakalaureuseõppes kui ka rakenduskõrghariduses on juba aastaid populaarseimad õppevaldkonnad ärindus ja haldus, samuti kasvab huvi arvutiteaduste vastu.
Magistriõppes oli 2011. aastal kõige rohkem lõpetajaid samuti ärinduses ja halduses, kuid ka õpetajakoolitus ja kasvatusteaduste erialadel.
Doktorikraadi omandanuid oli enim humanitaarias, bioteadustes ning füüsikalistes loodusteadustes.