/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/12/04/862500t1hfaea.png)
Kui võrrelda seda, kuidas jaotuvad erinevate vähemuste kohta kirjutatud negatiivse alatooniga artiklid juhtivate uudisteportaalide vahel, selgub, et väljaannete profiilid erinevad märgatavalt.
Uuring tuvastas Eesti portaalide «lemmikvähemused»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nagu me näeme, armastab ennekõike Õhtuleht kirjutada negatiivselt seksuaalvähemustest,» rääkis politoloog Mari-Liis Jakobson Tallinna Ülikoolist täna Õpetajate majas rahvusvahelisel konverentsil, esitledes Tallinna Ülikooli teadlaste värsket meediamonitooringut.
«Tuleb välja ka see, et Postimees on suhteliselt negatiivselt kajastanud moslemeid. Tõenäoliselt on selle taga see, et sellest väljaandest leiab rohkelt välisuudiseid.»
Delfis on uuringu kohaselt enim negatiivseid artikleid vähemuste võrdluses venelaste kohta, Eesti Päevalehe puhul on suurim osakaal mustlaste kajastamisel.
Uuringust selgub, et Postimehes ilmub teiste väljaannetega võrreldes palju negatiivse tonaalsusega artikleid ka juutide ja puuetega inimeste kohta, Delfis aga asiaatide ja mustanahaliste kohta.
Uuringu viis läbi Tallinna Ülikool, analüüsides mullu juulist tänavu märtsini Delfis, Eesti Päevalehes, Postimees.ee’s ja Õhtulehes ilmunud artikleid.
Projekt «Teiste sõnadega» on osa laiemast rahvusvahelisest meediamonitooringust.