/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/08/22/67519t1h0ea3.jpg)
Täna avalikustatud Eesti ühishuvi ja koostöö deklaratsioon pakub seitse punkti praegusest majanduskriisist väljumiseks, soovitades muuhulgas edendada eestimaist ja loobuda süüdlaste otsimisest.
Uus päästeplaan soovitab edendada eestimaist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deklaratsioonis on loetletud seitse tegevust, mis peaksid ületama kriisiperiood võimalikult väikeste tagasilöökidega. Need peaks koostajate hinnangul kindlustama raskete aegade möödudes elanike heaolu ning tõstma Eesti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja edukaks riigiks.
Deklaratsiooni põhipunktid on:
1. Loobugem majanduskriisi süüdlaste otsimisest.
2. Toetagem samme, mis on tarvilikud eurole ülemineku kindlustamiseks.
3. Viigem riigi ja omavalitsuste kulud vastavusse majanduse tegeliku seisundi ja arenguga.
4. Taotlegem mõistlikku kokkuhoidu kõiges ja kõikjal.
5. Edendagem eestimaist.
6. Toetagem igal tasemel uuendusi hariduse sisus ja vormis ning eesti kultuuri arengut.
7. Pöörakem suuremat tähelepanu vabatahtlikule ühistegevusele ja toetagem omaalgatuslikke ettevõtmisi, suurendades nii solidaarsust ühiskonnas.
Eesti Koostöö Kogu eestvõttel koostatud deklaratsioon on ajendatud praegusest majanduskriisist ning kutsub valitsusväliseid organisatsioone üles koostööle kriisiga toimetulekuks ja pikaajaliste eelduste loomiseks majanduse ja ühiskonnaelu uueks tõusuks.
Deklaratsioon esitatakse projektdokumendina aruteluks Harta foorumile 11. märtsil Tallinnas, kus keskendutakse ühishuvide leidmisele meie ühiskonda tabanud majandus- ja usalduskriisi ületamiseks ning arutletakse valitsusväliste organisatsioonide rolli ja võimaluste üle seejuures.
«Kriis Eesti ja maailma majanduses on järsult teravdanud vajadust osalusdemokraatia võimaluste paremaks rakendamiseks ühiskonna arengu teenistusse,» ütles koostöökogu nõukogu esimees akadeemik Ain-Elmar Kaasik.
«Keegi ei sea kahtluse alla seadusandliku ja täitevvõimu mandaati ega kohustusi rahva usaldatud vastutuse kandmisel. Ent üha enam on selge, et langusest tuleb tugevamana välja selline ühiskond, mis tugineb erinevate võimutasandite avatud dialoogile ja kaaskodanike solidaarsusele,» rääkis Kaasik.
«Vajame laiapõhjalist diskussiooni, millist Eesti ühiskonda ja majandust me õigupoolest tahame, mida «uus tõus» ehitama hakkab.»
Eesti Koostöö Kogu (EKK) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik.